Keskkonnaministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Foto: Arvo Tarmula
Keskkonnaministeerium soovib Euroopa Liidu (EL) direktiividele tuginedes keelata järgmise aasta juulist poodides õhukeste kilekottide tasuta jagamise ja tõsta alates 2019. aastast tasuliste kilekottide hinna poodides kuni 1 euroni, kirjutab BNS.
Keskkonnaministeerium toob eelnõus välja, et plastkandekottidest on saanud looduse prahistamise üks sümboleid. Keskkond on hüljatud plastkandekottide tõttu saastunud ja eriti suured on probleemid veekogudesse sattuva prahi tõttu, millest on saanud globaalne keskkonnaprobleem, selgub eelnõu seletuskirjast.
Seetõttu näeb EL-i direktiiv liikmesriikidele ette õhukeste kilekottide tarbimise vähendamist. Ühe variandina tuleb hiljemalt 2019. aastaks lõpetada poodides tasuta õhukeste kilekottide jagamine, mis praegu moodustavad 97 protsenti kauplustes jagatavatest plastikkottidest.
Nõude kehtestamise eesmärk on vältida olukorda, kus tarbija saab eriti õhukesi plastkandekotte tasuta ja vabalt võtta, et asendada kandekotti.
Lisaks tuleb 2019. aasta lõpuks kilekottide aastane tarbimine inimese kohta vähendada 90 kilekotini. Nii keskkonnaministeerium kui ka Eesti Kaupmeeste Liit on viinud läbi uuringu, kust selgub, et eestlane tarbib aastas keskmiselt 40 plastikkotti ja umbes 165 eriti õhukest kilekotti.
Seadusega tahetakse kehtestada ka plastikkandekottidele riiklik miinimumhind, mis peaks olema tunduvalt suurem kui praegu. Vaid siis tajuks inimene ostu sooritades plastkandekoti hinda ning järgmisel korral eelistaks kasutada näiteks riidest kotti, märgivad eelnõu koostajad.
Seetõttu kavandab riik õhukeste plastkandekottide müügihinna tõstmist vahemikku 30 senti kuni 1 euro. Praegu on kilekoti keskmine hind poes umbes 15 senti. Seega kujuneks inimese aastane kulu praeguse õhukeste plastkandekottide tarbimise korral kaks kuni seitse korda suuremaks.
Eelnõu koostajad loodavad, et kui arvestada täna müügikohtades pakutavate riidekottide keskmist hinda 0,75 eurot, siis tarbija võib hakata eelistama neid kui vastupidavamat ning vähem kulukat alternatiivi.
Tuleb meelde vana Baskini nali, et kilekotti (vana ja musedatud, auklik kauasest kasutamisest) tuleb kindlast kaasas kanda, sest mine tea kus kohas mida antakse, siis kulub vana hea kilekott marjaks ära. Nii hakkab siis jälle meil ka olema. Ja siis välismaalased imestavad, et kui mustad ja räpakad need eestlased on, et nii roppe musti kilekotte kasutavaid! Statistika näitab, et neid kilekotte pärast poodi ju kasutatakse prügi pakendamiseks, ja pärast põletatakse energiaa saamise eesmärgil. Lisaks tuuakse ju meile Eestisse tonnide kaupa prügi sest prügi pletamiseks ei jätku. Aga ametniku raisk ministeeriumis sai + punkti kirja ja tõestas et tal ikka fantaasiat… Loe rohkem »
Pole midagi, väga hea! Harjute ära, igavesed “mugavussaatajad”! Veneagne- nöörvörk– paras on. Ja laguneb– looduskeskonnas– see on peamine.
iga roheline on natuke lilla kaa?
Küll on kena, kui mina jalutan poest koju ja minister kõnnib ees lihakäntsakaga pannil, kala sabapidi ripub kaelas, loomamaks on traadiga ümber kõhu. Küll siis saab naerda.
Miks peab panniga poodi minema ja miks see loomamaks just traadiga peab olema ümber kõhu?
Kiunujad võiksid rohkem jalutada ja vaadata metsaaluseid, need on ikka rõvedad! Vene ajal oli hea, sai kõik tiblade kaela ajada!
kas pealkiri ei peaks olema “tulevast aastast”???
Ja ei imesta kui hingatava õhu eest ka maksma peab hakkama
Ammu oli aeg!