Terviseameti Lääne talituse andmetel on tänavu olnud Läänemaal 20 puukborrelioosi ja üks puukentsefaliidi juhtum. Möödunud aasta sama ajaga oli registreeritud 24 borrelioosi haigestumist, kuid mitte ühtegi entsefaliidi juhtumit.
Üle Eesti on terviseameti andmetel olnud juunikuu seisuga 252 puukborrelioosi juhtumit ning 10 puukentsefaliiti haigestumist. Mullu esimesel poolaastal oli borrelioosi juhtumite arv umbes sama, kuid entsefaliiti haigestumine on vähenenud kolmandiku.
Puukborrelioosi ennetamiseks soovitab terviseamet metsa või loodusesse minnes kanda alati pikki pükse ja pika varrukaga riietust. Vaktsiini borrelioosi vastu ei ole. Nakkuse saamiseks kulub enamasti kaks ööpäeva, kuni nahka imendunud puugilt haigustekitajad inimesele üle kanduvad.
Puukborrelioosile on iseloomulikud palavik, peavalu, üldine nõrkus, pearinglus, liigese- ja lihasevalud, kehakaalu vähenemine. Haiguse peamine tunnus on nahalööve, mis kujutab endast vähemalt 5sentimeetrise läbimõõduga punetavat laiku. Borrelioosi ravitakse antibiootikumidega. Pärast puukborrelioosi läbipõdemist ei teki immuunsust ning inimene võib uuesti nakatuda.
Puukentsefaliidi täielik vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse ühe- kuni kolmekuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust. Iga kolme aasta tagant on aga taas vaja teha üks kordussüst.