Haapsalu tellib 270 000 euro eest Krahviaia ehitustööd

Algab Krahviaia uuenduskuur. Foto arhiiv

Haapsalu linnavalitsus kuulutas välja piiskopilinnuse idaküljel asuva ajaloolise Krahviaia taastamise esimese etapi ehitustööde hanke, mille maksumus ilma käibemaksuta on plaanide kohaselt 270 000 eurot.

Esimeses etapis soovib linnavalitsus rekonstrueerida Krahviaia põhiteed, rajada vallikraavi poolse pargiala drenaaži ja jalutusteed ning paigaldada infostendi, pingid ja prügikastid. Ehitustööde eeldatav maksumus on 270 000 eurot ning tööd peaksid kestma neli kuud, selgub hanketeatest.

Sobiva pakkuja viimase kolme aasta keskmine käive peab olema vähemalt 300 000 eurot. Lisaks peab pakkuja olema viimase viie aasta jooksul teostanud vähemalt kaks sarnast ehitustööd ehk olema paigaldanud kivisillutist ning ehitanud drenaaži. Hankele saab pakkumisi esitada 6. juuni hommikuni.

Krahviaia taastamise ehitustööde projekti kogumaksumus on 342 900 eurot, millest 291 500 eurot on Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfondi toetus ning lisaks panustab sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) 51 400 eurot, selgub Haapsalu linna kodulehelt. Pärast esimese etapi lõppu plaanib linn ka puhastada vallikraavid ning taastada ajalooline sild.

Haapsalu Krahviaia park hõlmab territooriumi piiskopilinnuse idaküljel. Aastal 1827 ostis perekond De la Gardie selleks ajaks juba valminud lossi koos aiaga. Niinimetatud Krahviaias kasvasid ploomi-, kirsi- ja õunapuud, samuti oli puukool 5000-6000 pirni- ploomi- ja õunapuuga. Pargis oli ka lusthoone ja pargipaviljon. Linnuse ja krahvilossi vahele kujundati park.

Eesti iseseisvumise järel ostis lossi riik. Krahviaeda kasutati aastaid linna aiandina ja park kaotas oma esialgse ilme, praegune puistu pärineb põhiliselt 1960ndatest aastatest. Aastast 1959 kuulub park koos linnuse pargiga Eesti kaitsealuste parkide hulka. Krahviaed koos Lossipargiga kuulub ühtlasi Väinamere linnuala ja loodusala hulka ning on nelja teise kaitsekategooriasse kuuluva nahkhiireliigi püsielupaik.