Reede õhtul, pärast Eesti muinaslinnade kaardi ja infostendi avamist Vatla linnusemäelt, läkitati Pärnu poole teele ka Jüriöö märgutuli.
„Saagu Pärnu mehed teada, et Jüriöö ülestõus on alanud,” ütles maavanem Neeme Suur ja ronis täpselt kl 22 linnusevallile märgutuld süütama.
Veidi aja pärast paistis juba eemal järgmise tule kuma.
Kaitseliidu Lääne maleva juhi Mehis Borni sõnul on teel Vatla ja Pärnu vahel 90 tõrvikut – iga järgmine süüdati siis kui eelmist näha oli. „Märgutuled peaksid liikuma kiiremini kui auto sõidab,” kinnitas ta.
Born lisas, et pärnakad on juba kolmel varasemal aastal saatnud märgutuld Pärnusse Pärnumaal asuvatelt linnamägedelt või muistsetelt pelgupaikadelt. Nüüd tuldi esimest korda üle maakonna piiri Vatlasse.
Siiski polnud Jüriöö märgutuli ainus Vatlasse kogunemise põhjus. Peamine eesmärk oli avada linnusemäel Eesti muinaslinnade kaart ja infotahvel Vatla linnuse kohta.
Eesti muinaslinnade kaardi paigaldamise traditsiooni algatas 1936. aastal toonane Kaitseliidu ülem Orasmaa. Vahepealsetel aastatel on paljud toona paigaldatud kaardid kaduma läinud.
2003. aastal otsustas Kaitseliit president Arnold Rüütli ettepanekul traditsiooni taastada. Läänemaal paigaldati kaks esimest kaarti 2005. aastal Kullamaa Rohumäele ja Lihula linnusele.
Vatlas avatud kaart erineb kõigist eelmistest selle poolest, et seal on peal ka Kaitseliidu sümbol põhjakotkas.
Reede õhtul viisid kaardi avamise kombetalituse läbi maausulised Maavalla Kojast ja tseremooniat juhtis taastatud Kaitseliidu esimene ülem Kalle Eller.
Tseremoonia käigus ohverdati kahja ehk kalja ning süüdati seitsmest puust lõke.
Koos muinaslinnade kaardiga paigaldati Vatla linnusele ka infotahvel linnuse ajaloost.
Ajaloolane Mati Mandel meenutas, et Vatla linnus ehitati arvatavasti 13. sajandil ja ohu korral oli see pelgupaigaks ümbruskaudsete külade rahvale. „Kas nüüd kõik linnusesse jõudsid, aga umbes 5 kilomeetri raadiusest vast jõudsid,” rääkis ajaloolane.
Mandel lisas, et muistsele vabadusvõitlusele ja Jüriöö ülestõusule viidates, et need muutis rahvale lähedaseks ja arusaadavaks 19. sajandi lõpul kirjutatud raamatud. Ta ütles, et need populaarsed raamatud andsid inimestele tagasi teadmise, et kunagi on oldud vabad ja peeti uhkeid võitlusi. „Selle teadmisega läksid inimesed vabadussõtta,” selgitas Mandel.
Reedeõhtune koosviibimine Vatla linnusemäel lõppes Haapsalu muusikakooli laste pärimusmuusikakontserdi ja uhke söömaajaga, mille oli valmistnud MTÜ Estlander mehed. Mekkida sai läätseputru, lõkkel küpsetatud kana, vitsakilu, pakukala, tuhapeeti ja muud hõrgutavat.
Fotod Arvo Tarmula
