Foto: Merilin Kaustel-Lehemets
Haapsallane Krete Ledis (pildil) töötas viimased üheksa aastat Haapsalu neuroloogilises rehabilitatsioonikeskuses füsioterapeudina ja räägib, mida füsioteraapia täpsemalt endast kujutab ning kuidas inimene iseend sellega aidata saab.
„Tahtsin minna õppima majandust, sest olin matemaatikaga sina peal, õnneks läks hoopis paremini!” rõõmustab ta. 2006. aastal lõpetas Ledis Tartu ülikoolis füsioteraapia ja asus samal alal kohe ka tööle, põhitöö kõrvalt pidas ta treeneriametit ning alustas ühtlasi TÜ Pärnu kolledžis õpet rehabilitatsiooni korralduses. Praegu elab ta aasta jagu Ida-Virumaal ja töötab Jõhvi haiglas.
„HNRKst oli väga kindel ja julge tunne edasi liikuda, sest teadmiste, kogemuste ja ka oskuste pagas, mille ma olin üheksa aasta jooksul omandanud, oli tohutu,” kiidab ta. Siiski vajas elu muutust. „Õnneks on lähedasi ja sõpru Haapsalus palju ning Haapsalus on alati soe tunne käia!”
Füsioteraapia pole massaaž
Krete Ledise sõnul on inimeste teadlikkus kasvanud ning enam ei tõmmata võrdusmärki füsioteraapia ja massaaži vahele. Massaaž ja manuaalsed võtted on pelgalt üks osa kogu füsioteraapia protsessist. „Füsioterapeut on spetsialist, kes tegeleb inimese liikumisvõime parandamise ja taastamisega, kasutades selleks terapeutilisi harjutusi, funktsionaalset treeningut, füüsikalist ravi, sooja- ja külmaravi, kinesioteipimist,” loetles ta.
Ledise sõnul on liikumis- või tegevusvõime piiratus tihtilugu tingitud traumast või vigastusest, kuid ka kaasasündinud või elu jooksul välja kujunenud haigusest, valust või vananemisest.
Palju on pöördujaid, kelle vaevused tingitud püsivast ja pikaajalisest ülekoormusest, sundasenditest ja -liigutustest töökohal. Näiteks juuksurid, õmblejad, kontori- ja liinitöötajad, tüüpilised on kroonilised kaela- ja seljavaevused.
„Mul on praegu patsiendiks 31aastane kena noor naine, kellel peaksid olema käsil elu parimad aastad, tema aga võitleb tugevate ja pidevate kaela-, selja- ja peavaludega,” tõi ta näite. Eespool mainitud patsiendil on istuv töö ja vahel pole aega tööpäeva jooksul püstigi tõusta. Samuti meeldib patsiendile end toetada tooli paremale käetoele.
„Õnneks on patsient ise motiveeritud, järgib antud nõuandeid. Juba pärast kolmandat kohtumist ütles, et saab lõpuks paremini magada ja õhtuti tegelda oma hobiga – lugeda,” rõõmustas Ledis.
HNRKst meenus talle vettehüppe tõttu seljaaju vigastanud noormees. „Seadsime temaga koos eesmärgi, kui ta veel ratastoolis oli, et kui ta kõndima hakkab, tuleb mu vanavanemate juurde kartuleid võtma. Aasta pärast see juhtuski ja ta oli kiireim kartulinoppija!” Need on hetked, mil Krete Ledis tunneb, et teeb õiget asja.
Füsioteraapias pole aega ette antud, millal kõik korda saab. „Lihaserebendist tulenev liikuvuse piiratus paraneb ravijuhise järgimisel paari kuuga, rasked ja tõsised traumad ja neist taastumine võtab palju enam aega. „Kui traumaga kaasneb närvikahjustus, on vaja kaasata ka spetsialistide meeskond – psühholoog, sotsiaaltöötaja, logoepeed, kogemusnõustaja.”
Füsioterapeut on tema sõnul suunaja ja soovituste, juhiste andja. Samuti õpetab ta kasutama abivahendeid ning nõustab peale patsiendi ka perekonda või abistajat. Püsiva tulemuse saavutamiseks peab inimene olema motiveeritud ja aktiivselt tegutsema. „Ravimid on mõningail juhtudel omal kohal, kuid valuvaigistite igapäevast tarbimist vähendavad näiteks lõdvestus- ja venitusharjutused, kinesioteipimine ja mõõdukas liikumine,” ütles Ledis.
Kõike pole võimalik vältida, küll aga annab enda heaks palju teha. Tuleb vaid tahta ja tegutseda. „Üks tunnustatud Eesti arst on öelnud, et liikumine on võimalus osutada oma kehale ja vaimule hindamatu teene, mida keegi teine meie eest teha ei saa!” Inimeste füüsiline aktiivsus on tänapäeval pigem kasin ja ebaregulaarne. Mõõdukas füüsiline koormus hoiab mõistuse terava ja keha toimiva. Füsioterapeudi juurde saab aja pere- või eriarsti suunamisel või rehabilitatsiooniteenuse raames. Füsioterapeudi erapraksisesse saab aga pöörduda ka otse, tasudes ise vastuvõtu eest.
Füsioterapeut Krete Ledise näpunäiteid
* Igaüks on oma õnne sepp, kui juhused ja saatus välja arvata. Probleemid on individuaalsed ning tasub alati kuulata ja järgida spetsialistide nõuandeid. Palju oleneb tervise- ja riskikäitumisest ning elukeskkonnast. On vältimatuid asjaolusid, aga endast sõltuvaid probleeme on targem vältida, kui neile pärast lahendusi otsida.
* Teed istuvat tööd? Jälgi oma kehaasendit, tõuse vähemalt iga tunni tagant püsti – liiguta end ja tee lõdvestus- ning venitusharjutusi.
Diivanilt välisukseni on pikk samm? Ongi, aga tunne on seda uhkem, kui see samm vähemalt kolmel korral nädalas tehtud saab, et minna tunnisele jalutuskäigule, käia ujulas või sõita rattaga.
* Mõtled, et füüsilise seisundiga seotud probleemid kaovad ajapikku iseenesest? Vahel juhtubki nii, aga neil on kahjuks komme tagasi tulla. Püsimuutused sünnivad teadliku, mõtestatud ja kontrollitud tegutsemisega ning siinkohal võib sulle nõu ja jõuga appi tulla füsioterapeut. Ole rõõmus ja terve!
