Ehkki tänapäeval on paberraha osakaal vähenenud, mäletab suurem osa inimesi aega, mil pea kõik ostud sai tehtud just sularahaga. Ka on ajas märkimisväärselt muutunud meie ostuharjumused – ennekõike noorema põlvkonna jaoks on e-kaubandusest saanud uus kulutulena leviv normaalsus. Paraku kaasnevad selliste muutustega ka riskid, sest rahatarkus pole ühiskonna üldise arenguga sammu suutnud pidada, kirjutab Eesti Pangaliidu juhataja Katrin Talihärm (pildil).
Olulisi rahaasjadega seotud otsuseid ei tehta ammu enam ainult pangas. Kõikvõimalikud finantskohustused ja nendega seonduv nagu näiteks lepingud, laenud, krediitkaardid, järelmaksud saadavad meid igapäevastes tegemistes ja kõnetavad järjest nooremaid. Oskus rahaasju planeerida, mõista finantsteenuseid ning teha arukaid otsuseid on universaalsed teadmised, mis on vajalikud kaasaja finantsteenuste džunglis ellujäämiseks. Eesmärk peaks olema mõista, kuidas mitte langeda võlgadesse, vaid kasvatada teadlikult hoopis oma pikaajalist heaolu.
Uuringufirma Saar Poll poolt läbi viidud “Finantsalase kirjaoskuse uuring Eesti elanike seas” näitas, et viie aastaga on oma rahaasju üldse mitte planeerivate inimeste hulk jäänud samaks. Igal neljandal inimesel on aasta jooksul tulnud ette olukord, kus sisstulek ei kata ära elamiskulusid.
Küsimus ei ole mitte niivõrd selles, kumb pakub rohkem rahuldust, kas säästmine või kulutamine, vaid soovis end harida. Ka miinimumpalga juures on võimalik säästa või teha tarku valikuid, et sissetulekuid suurendada ja väljaminekuid vähendada. Kõige kasumlikum investeering, mida keegi võiks üldse kunagi teha, on investeering iseenda tarkusesse.
Rikkaks saamine (finants)teadmistelt on väga otseselt seotud ka rahalise jõukusega. See on alguspunkt igasuguse rikkuse kasvatamiseks. Nurgakivi sellele, mida ei saa ka keegi kelleltki kunagi ära võtta. See on lihtne võimalus suurendada oma teenimisvõimalusi, elukvaliteeti ja kindlustunnet tuleviku ees.
Miks siis inimesed ikkagi seda rikkaks saamise võluvõtit ei kasuta? Miks ei astuta samme, et viia oma rahatarkus uuele tasemele?
Seni pole leitud ühtegi muud mõjuvamat vabandust, kui sellega kaasnev aja- ja energiakulu. Kahjuks ei suuda inimesed mõelda ratsionaalselt ja teha valikut: kas edasise kindlustunde nimel kohe veidi pingutada või jääda hetkel ükskõikseks ning jääda parimal juhul pidama keskpärasusse.
Ei tundu just raske otsus, ent ometi langetavad vähesed targa valiku. Finantsharidus on kõige tulusam tehing – see maksab vähe, ei too kaasa riske ning annab palju väärtust. Mida varem sellesse investeerida, seda rohkem on ta ka väärt.
Mida kauem ootad, seda kulukamaks ta muutub. Eesti Pangaliidu eestvedamisel tähistatakse märtsis teistkordselt Eestis rahatarkuse kuud, mille eesmärk on tähtsustada finantskirjaoskust ja teadvustada eestimaalastele arukaid finantskäitumise põhimõtteid.
Katrin Talihärm, Eesti Pangaliidu tegevdirektor
kuidagi eriti reformierakondlik jutt.Ikka meie riigina oleme teie jaoks kõik teinud,imestame ainult,miks te ei taha areneda,õppida,mõistlkult säästa.Miks kuramus siis kõrgharidusega inimene on väärt meie riigis 600-700eurot kuus ? Ise ju räägite endale vastu.Ja kui su palk ongi nelisada eurot,saad ehk säästa nii palju,et suudad pool latti vorsti osta.Kui pole millest säästa,siis kuidas on võimalik säästa ???
peaks midagi juhtuma hakkab veel nalja saama
Pangatädi taset näitab see, et ta suudab rikkuse all mõista vaid seda kui palju kellelgi panga arvel raha on.
“Ka miinimunpalga juures on võimalik säästa…..” Töesti, kui ei taha soojas elada või süüa.
“Finantskäitumise põhimõtteid” on, et ostab leiba ja kartuleid, kui veel raha on.
See tädi tuleks valetamise eest vangi panna. Millisest rikkaks saamisest te unistate kui viimase 20 aasta jooksul on hinnatõusnud 16 korda. Krooni algaegadel on hinnad kroonides samad mis praegu eurodes. Ainukesed kes selles gasiinomajanduses võidavad on pankurid.
Miks eestlane ei taha rikkaks saada teiste eestlaste arvelt. Hei tädi keda sa lollitada üritad. Enamus panku mis eestis on tuleks kelmuse eest kinni panna. Teil ei ole ju seda raha mida te välja laenate olemaski.