Maavanem Neeme Suur kutsub volikogude liikmeid üles tõsiselt arutama haldusreformi teemat. Foto: Arvo Tarmula
Head Läänemaa volikogude liikmed!
Kullamaa vald on teinud kõigile Läänemaa omavalitsustele ettepaneku alustada liitumisläbirääkimisi tervet maakonda hõlmava ühise omavalitsuse moodustamiseks. Lihula volikogu ja Vormsi volikogu on selle ettepaneku ka juba vastu võtnud. Teistel seisab ettepaneku arutelu ja otsuse langetamine veel ees. Ma loodan väga, et arutate küsimust tõsiselt. Ma loodan, et peate silmas paari asjaolu, mida alljärgnevalt kirjeldan.
Kõigepealt, haldusreformi osas seisukoha võtmine on möödapääsmatu. Vabariigi Valitsus liigub haldusreformi seaduse eelnõu menetlemisega edasi ja vastavalt kavale saab see riigikogus vastuvõetud käesoleva aasta juuni lõpuks. Iga maakond ja iga omavalitsus peab leidma enda jaoks kõige sobivaima lahenduse ja aasta lõpuks selles kokku leppima. Läänemaa jaoks on kaks reaalset lahendust – üks on jagunemine neljaks omavalitsuseks (kolm omavalitsust mandril ja Vormsi) ja teine reaalne võimalus on moodustada maakonna territooriumil üks, ühine omavalitsus. Mõlemad variandid väärivad tõsist läbikaalumist.
Teiseks on vaja aru saada, et Kullamaa ettepanek ei ole ettepanek liitumiseks, vaid ettepanek läbirääkimiste pidamiseks. Kummaga kahest variandist edasi liikuda, seda peaksime otsustama suve hakuks ja seda täie teadmise juures. Täie teadmise otsustamiseks saavad meile anda aga ainult läbirääkimised ühise laua taga. Hea oleks, kui juba suve lõpuks, kui haldusreformi seadus oma lõplikul kujul on jõustunud, oleks meil üks kindel suund mida mööda liikuda. Praegu aga, kuni suveni, on läbirääkimiste, õige suuna otsimise ja leidmise aeg.
Kolmandaks, maakonna ühise omavalitsuste mõte on väärt seda, et tema üle läbirääkimisi peetaks. Seda, et on mille üle läbi rääkida, seda näitab ka OÜ Geomedia arvutuste baasil tehtud eelanalüüs. Maakonna ühine omavalitsus oleks nii Haapsalule, kui valdadele reaalne alternatiiv ja oleks ka võrreldes teiste variantidega majanduslikult kõige tugevam. Ühine omavalitsus annaks lootust, et olulised asjad maakonna saavad tehtud.
Mis siis on oluline? Maakonna tulevikku ei määra see, mitu inimest ennast saab vallavanemaks nimetada. Maakonna tuleviku määrab see, kas kõik teised inimesed leiavad põhjuse maakonnas elamiseks. Oluline on , et maakonnas oleks piisavalt töökohti. Oluline on, et teenused mida me pakume, oleksid vähemalt sama head kui nendes piirkondades, kellega me elukohana konkureerime. Tegelikul aga ei konkureeri Taebla Haapsaluga ega Lihula Virtsuga vaid me kõik konkureerime Tallinna ja tema lähiümbrusega. Olulised on töökohtade loomiseks vajalikud investeeringud, olgu selleks siis tööstusalade ja külastusobjektide väljaehitamine, sadamad ja väikesadamad, teed, kergliiklusteed, trassid ja ühendused. Oluline on maakonna ettevõtluse võimalusi tutvustada ja müüa ja seda palju aktiivsemalt kui seni. Olulised on koolid ja lasteaiad, sotsiaal –ja kultuuriteenused ja head sportimisvõimalused nii Põhja-, kui Lõuna-Läänemaal. Olulised asjad aga nõuavad ka investeeringuid ja praegu peaksime meie kõik koos looma sellise olukorra, kus maakonna investeerimisvõimekus oleks maksimaalne.
Erinevate omavalitsuste koostöös ei ole veel seni juhtunud, et üks vald teisele tõsiselt appi läheb midagi suurt tegema. Oleme head naabrid, koos peetakse aru ja tehakse pisemaid asju, aga tõsisemaid töid nokitseb igaüks omaette. Ühe omavalitsusena maakonnas saaksime võtta kõik kogukonnad laua taha ja tõesti kokku leppida. Selleks, et kohalikud inimesed otsustamisest eemale ei jääks, selleks saame luua seniste omavalitsuste baasil maakonna sisemise teenindamise ja kaasamise võrgustiku, mille osadeks saavad olla nii teeninduspunktid, küla – ja asulaseltsid, volikogu territoriaalsed komisjonid või siis ka osavallad. Me saame sellega hakkama, kui vaid vähegi püüame.
Head volikogude liikmed! Ma ei püüagi väita, et maakonna suuruse omavalitsusega mingeid probleeme kaasa ei tule. Probleemid tuleb kindlaks teha ja neile ühiselt lahendusi leida. Seda tööd tehaksegi läbirääkimiste laua taga. Ei ole aga mõistlik jätta ennast praegusel hetkel ilma valikuvõimaluseta. Nendel omavalitsustel, kelle otsusest ka teised sõltuvad, ei ole mõistlik teisi ilma valikuvõimaluseta jätta. Ühine omavalitsus maakonnas on variant mis väärib kaalumist. Sellepärast palun teid Kullamaa ettepanek läbirääkimiste alustamiseks vastu võtta.
Lugupidamisega
Neeme Suur,
maavanem
Raadiost jäi kõrvu umbes nii, et sotside ettepanek on, et demokraatia säilitamiseks suurvalla puhul, saab väiksem, vähevõimekam osavald rohkem esindatust suurvalla volikogus. ehk siis vastavalt elanike arvule, on suurema elanikearvuga osavallal üks koht(üks hääl) ja väiksemal osavallal näiteks kaks kohta(häält). ja kui lisada, et riigikogu liikmetel saab olema õigus olla ka volikogu liige, siis on lihtne koondada võim ja vallaraha väiksema grupi kätte.
Samuti võib rohkema häältega väike osavald blokeerida mõnd tähtsat, kuid neid vähemõjutavat otsust.
Omavalitsuste reformi puhul on vaja omavalitsuste iseotsustamise suurendamist, sealhulgas oma tulubaasi üle otsustamisel. Linnad ja vallad peavad kujunema riigi keskvõimule võrdväärseteks partneriteks, mitte sõltuma parteikontorite manipulatsioonidest. Kohalike kogukondade vabastamine parteidiktaadist on väga tähtis. Oluline on jagada kohaliku tasandi ülesandeid alt üles nii, et igal kodanikul on väljund oma kohaliku elu üle otsustamisei. Peame pidama meeles, et omavalitsus on kohaliku elu korraldamise vorm. Kohalik ja riigivõim peab toetama igal tasandil kodanikuühiskonda ja omaalgatuslikkust. Tõdeme, et praegune bürokratiseerunud keskvõim ning killustunud ja sisulise võimuta kohalikud omavalitsustel ei saa sellega enam hakkama, mida kiiremini toimub haldusreform, seda parem, sest siis on saab asuda… Loe rohkem »
Arvestades reformikava, Läänemaa geograafiat ja rahvaarvu on teoreetiliselt võimalik kolme või nelja uue omavalitsuse tekkimine. Ehk siis kohalik otsustustasand kolib juba niigi piisavalt kaugele kohalikust elust. Pigem juba siis üks suur omavalitsus, mis annaks põhjuse ümber vaadata maavalitsuse rolli, et see ei muutuks dubleerivaks institutsiooniks. Ka maakonnasuuruse omavalitsuse puhul on võimalik kokku leppida reeglid, kuidas kohalik initsiatiiv ei sumbuks bürokraatiasse.
Kahe käega.
Aga – praegune mõtlemine käib paraku ainult olemasolevate maakondade piires. Kas on millegagi keelatud vajadusel ka maakonna piire ümber joonistada?
Ma ei maini valdkonda, milles tegutsen – aga vähemalt selles valdkonnas pole Haapsalu küll mitte kui mingisugune tõmbekeskus. Ja usun, et mitte üheski valdkonnas ei sõltu asjad millegi geograafilisest asukohast, vaid konkreetsetest inimestest selle taga.
Et Läänemaa asjadega edasi minna ühtse maakonna ja vallana on vaja, et võetaks maha probleemid, mis seda ühtset olemist takistavad ja neid probleeme on mitmeid. Vaadates meie maakonnalehe, siis see on pesuehtne “Haapsalu Teataja” – Lääne Elust on asi kaugel. Haapsalu raudtee kui järjekordne Haapsalu ärieliidi ja selle fännklubi turismiprojekt. Samas Haapsalu Piiskopilinnus, kuhu kavatsetakse matta segu ja betooni sisse enamus kohalike omavalitsuste maakondlikku toetusraha, jne, jne. Väga palju on mõttetut rahakulutamist, mis loob umbusalduse. Ainus väljapääs on näidata riigimehelikku suhtumist, st kuidas kõik meie omavalitsusjuhid suhtuvad kogu maakonna arengusse. Ja esimese sammu võiks teha Haapsalu isand Sukles ja näidata… Loe rohkem »
Haapsalu pole ju ettepanekut teinud üleläänemaalise valla tegemiseks.Ikka Kullamaa ja maavalitsus ning nedelt küsidagi Martna kohta.
See kuidas lahendada Martna valla probleemid, on ikkagi küsimus neile, kes praeguse haldusreformi käima lükkasid. Ehk siis valitsuskoalitsioon Toompeal. Ju nemad teavad, kuidas need õnnetud radiaatorid lõpuks seina peale tagasi saavad.
Kui vaadata sotside ettepanekuid haldusreformi teemal, siis nende nägemuses on osavallal samad funktsioonid( piirkonna arendamine, sotsiaalabi jmt), mis praegusel vallal- sellega põlistavad olemasoleva olukorra.
Näitlikult siis üks Läänemaa vald, milles siis osavaldadena Ridala, Nõva Lihula jt.
Ja pole vaja jahuda, et suurvald saab rajada igal poole paadisadamaid, koole jmt.
Täpselt nii see ongi. Maakonna nimetame vallaks ja Suur jääb ametisse, vallad osavaldadeks ja kõik vallavanemad jäävad ametisse. Eriti Suur reform.
SUURUSE HULLUS!
Läänemaa värav Suur investeering.
Eks Lihula loodab et saab Lääne Nigula ja Ridala rahaga selle staadioni ehitada
Lihula omad kohtuvad sotsidega,ei neil pole aega muredega tegeleda.