Invaru kliendid said jaanuari alguses tavapärasest suuremad arved. Foto Arvo Tarmula
Sellest aastast jõustunud abivahendite toetuskorra muudatus tõi uue aasta esimestel päevadel ebameeldiva üllatuse sadadele abivahendeid soodustingimustel laenanud inimestele – rendisumma võis olla tõusnud mitu korda.
Varasemast neli korda suurema arve sai kuueaastase Mirteli ema Heili Lukas. Tütre tarbeks on renditud erivajadustega kohandatav tool ja seisulaud, mõlemad on vahendid, milleta hakkama ei saa.
Kui varem tuli Lukasel abivahendite rendi eest maksta 19.38, siis jaanuari arve oli 78 eurot. „Meie pole veel kõige hullemas seisus, paljudel lastel on rohkem abivahendeid, mõnel näiteks viis-kuus, ja jaanuari arve oli paarsada eurot,” ütles Lukas.
Uus kord tabas kõige valusamini just erivajadustega laste vanemaid, sest lapse kasvades tuleb abivahendeid suuremate vastu vahetada, mistõttu ei peeta nende väljaostmist mõttekaks. Heili Lukase sõnul ei soosinud abivahendite väljaostu ei riik ega ka abivahendeid laenutav ettevõte.
Peamiselt said varasemast suuremad arved suurima abivahendeid müüva ja laenutava firma Invaru kliendid. Invaru kõrval laenutab Läänemaal abivahendeid ka Haapsalu neuroloogilise rehabilitatsioonikeskuse (HNRK) abivahendikeskus. Invarul on sadu kliente, abivahendikeskusel aga on selle tegevjuhi Liina Valdmanni sõnul paarkümmend laenajat, enamik rehabilitatsioonikeskuse patsiendid. Abivahendikeskus pole jaanuari arveid veel välja saatnud, sest uus hinnakiri on Valdmanni sõnul alles koostamisel. Valdmann lisas, et riigi poolt abivahenditele kehtestatud piirhinnad selgusid alles viimasel hetkel.
Just piirhindade kehtestamine on üks tekkinud olude põhjusi. Kui varem kompenseeriti mingi protsent abivahendi rendi- või ostuhinnast, siis nüüd vastav protsent piirhinnast. Kui aga renditav vahend on piirhinnast kallim, tuleb rentijal kinni maksta ka hinnavahe. Näiteks kui ortopeedilise jalatsi piirhind on 105 eurot, kuid hangitav jalanõu maksab 200 eurot, tuleb ostjal tasuda nii 10 protsenti piirhinnast kui ka 95 eurot, mille võrra on jalats piirhinnast kallim.
Lukas tunnistas, et jaanuarikuu arvel kajastuv soodusprotsent jäi talle arusaamatuks. Varem oli arve peal näha, et riigi soodustus on 90 protsenti ja inimesel tuleb tasuda kümme protsenti, viimasel arvel on aga ühe abivahendi soodustus 64 protsenti, teisel 73 protsenti.
Uue korraga kaasnevaid ohte ei osanud ette näha ka sotsiaaltöötajad. Lääne maavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Kersti Lõhmus ütles, et varasemate selgituste järgi pidanuks süsteem muutuma paremaks ja lihtsamaks – see, et toetuseks mõeldud raha liigub koos inimesega, mitte pole seotud tema elukohaga, oleks pidanud lõpetama olukorra, kus maakonnale mõeldud toetusraha saab otsa, nagu see juhtus Läänemaal kahel viimasel aastal.
„Meile öeldi, et inimesel ei muutu midagi, lihtsalt abivahendi kaarte hakkab väljastama sotsiaalkindlustusamet,” ütles Haapsalus sotsiaalala aselinnapea Kaja Rootare.
Rootare ja Lõhmus ütlesid, et piirhindadest küll räägiti, aga summasid ei mainitud.
Uus kord peaks andma inimestele rohkem valikuvabadust: kui varem sai abivahendeid vaid neist firmadest, kellega oli maavalitsusel leping, siis nüüd seda piirangut ei ole. Ka sotsiaalkindlustusamet on tekkinud oludes soovitanud abivajajail eri firmadelt pakkumusi võtta ja soodsam variant leida.
14aastast puudega poega Pärtelit kasvatav Epp Ehasalu leiab siiski, et valikuvabadus on näiline. Kui nende pere eelmise aasta lõpus abivahendeid vajas, siis näiteks ratastool tuli Tallinnast Haapsallu tellida kolm korda, enne kui sobiv saadi.
„Selleks peab ikka väga terve inimene olema, et sellega jõuaks tegelda,” ütles Ehasalu.
Eile hommikul teatas sotsiaalkindlustusamet, et abivahendite saamisel hätta sattunud inimesi üksi ei jäeta. Sotsiaalkindlustusamet võtab 15. jaanuariks ühendust kõigi tavapärasest palju suurema arve saanutega ja kui inimene vajab erivajadusest tulenevalt piirhinnast tunduvalt kallimat abivahendit, siis see kompenseeritakse suurema riigiosalusega.
Heili Lukas ütles, et ta abivahendite rendiarvet maksma ei kiirusta ja ootab, kuni võetakse ühendust.
„Ma olen kindel, et asi läheb paika, aga sellist üleelamist poleks vaja olnud,” ütles Kersti Lõhmus.
