10

Lembitu Twerdianski haldusreformist: milleks meile osavald, kui on olemas kihelkond?

Lemmi Kann

Lemmi Kann

lemmi.kann@le.ee

Lembitu Twerdianski. Foto: Arvo Tarmula

Lembitu Twerdianski. Foto: Arvo TarmulaLembitu Twerdianski. Foto: arhiiv

Lääne maavanem on tõstatanud mõtte liita kõik vallad maakonnas üheks vallaks. Tulevikule mõeldes polegi see sugugi halb mõte.

Niigi on avaldatud arvamusi, et 5000 elanikku vallas jääb lähitulevikus väheseks, võiks olla 10 000. Ja kui veel kaugemale vaadata, võib-olla jääb ka see väheseks. Ei kipu inimesed eriti tulema alalisteks elanikeks töökohtadeta maaküladesse. Vanuseline struktuur enamikes maavaldades aga näitab, et paarikümne aasta pärast on veel kolmandik maainimesi lahkunud elu loomuliku ringkäigu igavestele radadele. Nii et ega palju üle 10 000 elaniku kipu Läänemaale jäämagi väljapoole Haapsalu linna.

Väljapakutud kogukonna nimi peale liitmist, osavald on aga juba iseenesest halva maiguga. Seda on mulle kinnitanud ka mitmed inimesed, kellega olen sel teemal vestelnud. Meie vallad on enamuses samades piirides, mis olid külanõukogud. Seega on kogukonnatunne praegustes piirides valdades kinnistunud vähemalt kahe-kolme põlvkonna ulatuses. See kogukonnatunne on täiesti olemas ja viimastel aastatel seoses külaliikumise ja külamajade rajamisega tugevnenud. Aga suuremad kokkusaamised on ikka valla piires. Naabervalla inimestega ollakse heal juhul tuttavad, neid ei tunta oma kogukonna liikmetena. Läänemaa näitel, isegi kui siin peaks tekkima kaks valda, vaevalt Hanila ja Kullamaa inimesed hakkavad end tundma ühe kogukonnana Lõuna-Läänemaa vallas. Või Nõva ja Ridala inimesed Põhja-Läänemaa vallas.

Küsitakse, kas siis meie kogukonnal enam mingit nime polegi, oleme osa. Ja osa seostub ikka mingi eriliste õigusteta ajutise moodustisega, oli see siis osa “tõelisest riigist” nõukogude vabariigi näol või mõni osariik mujalgi. Ja praeguseks juba välja kujunenud (valla)kogukonna kui terviku kohta ei sobigi mitte kuidagi nimetus „osa.” Tegelikult meil ju on olemas sellise maakonna osa kohta väga vana ja väärikas nimetus: kihelkond. Kihelkondade piiridki on viitadega teede ääres tähistatud. Praegu neil piiritähistel mingit reaalselt toimivat sisu ei ole. Tegelikult ühtivad need piirid näiteks Läänemaal päris hästi valdade piiridega. Aga ka kihelkondade piirid on ajaloo käigus muutunud. Praegu tähistatud kihelkondade piirid ei ühti kaugeltki muinaskihelkondade piiridega. Seega ei tohiks olla suur patt ka nüüd neid veidi korrigeerida, et need haaraksid nüüdseks väljakujunenud vallakogukonna piirid pärast seda, kui vald kaob.

Kokkuvõtteks: kas on ikka mõtet hakata kogukonna nimena seadustama seni mitte kunagi eksisteerinud osavaldu või piirkondasid, kui on olemas ajalooline, eestipärane, maa tavade kohane ja austusväärne, vähemalt tuhande aasta vanune kogukonnanimetus kihelkond? 

Siis, jällegi Lääne maakonna näitel, jääksid peale praeguste valdade liitmisi ühte (või ka kahte) omavalitsusüksusesse kogukonnaüksustena Hanila, Kullamaa, Ridala, Martna ja teised kihelkonnad. Või naabrite juures – Vigala osavalla asemel vana ja väärikas Vigala kihelkond, Varbla osavalla asemel Varbla kihelkond, Nissi osavalla asemel ajaloohõnguline Nissi kihelkond jne. Selliselt oleks praegused reaalse sisuta kihelkonnapiirid ka tänapäevase sisuga täidetud.

Teine võimalus oleks võib-olla lihtsamgi, aga kindlasti kohalikule rahvale arusaadavam. Juhul, kui praeguses maakonnas tekib ühinemistega üks või kaks omavalitsusüksust, võiks seadusandja seadustada omavalitsuse nimeks maakond. Siis jääksid ju alles ka kõik vallad maakonna kui omavalitsuse sees olevate juba praeguseks välja kujunenud vallakogukondade nimeks. Jääks ära tobe “osavald,” millel ajalooline analoog ja mõte täiesti puudub.

Juhul, kui esialgu peetakse maakonda üheks omavalitsuseks liiga suureks, siis on ka siin nime suhtes pretsedent täiesti olemas. Ajaloolistele maakondadele on juurde tekkinud uued: Ida-Viru ja Lääne-Viru maakonnad, Jõgeva, Põlva ja Rapla maakonnad, mis on ainult paarkümmend aastat vanad. Miks ei võiks siis omavalitsusüksustena olla Lääne-Harju ja Ida-Harju maakonnad, Põhja-Läänemaa ja Lõuna- Läänemaa maakonnad. Ka linnade ühinemisel mõne vallaga ei kao ju linna nimi. Kui valla keskuseks võib olla ilma eraldi valitsuseta alev, nagu näiteks Märjamaa, miks siis valla keskuseks ei või olla linn?

On ette arvata, et “osavallad” ja “piirkonnad” kaoksid ükskord ajaloo prügikasti nii kui nii nagu rajoonid, regioonid, külanõukogud ja oblastid on juba kadunud. Neil pole juuri Eesti maa ja rahva hulgas.

Sellega seoses meeldis väga Kullamaa vallavolikogu esimehe Einar Pärnpuu väljaöeldu Kullamaa valla aastalõpupeol: “Kui olin noor mees, mõtlesin ainult uuendustele. Nüüd, kui juba aastaid ja tarkust kogunenud, mõtlen ka sellele, kuidas rohkem säilitada vana ja väärtuslikku.”

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Kaupo Vipp
Kaupo Vipp

Kardetavasti on kultuuri ja (kohalike)keelte säilimiseks haldusüksuste ulatus siiski olulisem, kui nende nimetus: http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/arvamus/kaupo-vipp-rahvusriik-versus-haldusreform?id=66240232

Lembitu Twerdianski
Lembitu Twerdianski

Seda ma kirjutangi, et rahvale oleks kõige arusaadavam “maakond”, millele oleks seadusega antud omavalitsuse staatus ja see jaguneks nagu praegugi valdadeks, millel on siis piiratud omavalitsus nagu rumalalt pakutud “osavallal.”
Minu mõte oligi ärgitada mõttevahetust rahva hulgas, et mitte lasta end jälle nagu voonakesi vedada “osavaldadesse,” “piirkondadesse, ” või “regioonidesse, ” nagu on ka pakutud. Imelik on üldse regiooni väljapakkumine. See tuleneb moonutatud prantsuskeelsest sõnast ja hääldatakse ikka rajoon. Seal me juba olime.Aga hea, et on kaasaarutajaid!

Lembitu Twerdianski
Lembitu Twerdianski

Seda ma kirjutangi, et rahvale oleks kõige arusaadavam “maakond”, millele oleks seadusega antud omavalitsuse staatus ja see jaguneks nagu praegugi valdadeks, millel on siis piiratud omavalitsus nagu rumalalt pakutud “osavallal.”
Minu mõte oligi ärgitada mõttevahetust rahva hulgas, et mitte lasta end jälle nagu voonakesi vedada “osavaldadesse,” “piirkondadesse, ” või “regioonidesse, ” nagu on ka pakutud. Imelik on üldse

Lembitu Twerdianski
Lembitu Twerdianski

Võiks ju diskuteerida edasi, kuid pole, kellega. Nimetud einohid, rahulolematud, inimesed ja valevürstid ei ole kindlasti tõsiseltvõetavad vestluskaaslased. Inimesed häbenevad oma perekonnanime, ilmselt on vanemad või nad isegi miski perverrssusega hakkama saanud, või isegi kuriteoga. Siis on häbenemine muidugi arusaadav.

Jaan Saar
Jaan Saar
Kui tervetest maakondadest teha omavalitsused siis on ausam jätta kasutusele sõna “maakond” ja see võib siis ikkagi jaguneda valdadeks. Valiksime maakonnavolikogu ja vallamajades oleksid maavalitsuse käepikendused, mittevalitavad omavalituse ametnikud.. Kui nüüd tõepoolest võtta kasutusele üliveider “Läänemaa vald”, oleks “osavald” samuti kummaline termin. Kihelkond on tore sõna aga on selge, et ka kunagised kihelkonnad on täna liiga väikese rahvaarvuga. Kosmeetiline piirimuutus eriti ei aita. Ja ei usu, et Risti-Piirsalu inimesed sooviksid taasliitumist ajaloolise Kullamaa kihelkonnaga. Niipea kui tekib vajadus mitme kihelkonna liitmiseks, tekib küsimus nimest.Ühendame Martna-Kullamaa-Märjamaa ühtseks Märjamaa kihelkonnaks? Ridala-Noarootsi ühendame Ridala kihelkonnaks? jne Ausam oleks ikkagi kasutada terminit mida varem… Loe rohkem »
vürst gabriel
vürst gabriel

pole vaja mingeid valdu ega maakondi, iga kadastriüksus nimetada vürstiriigiks ja õigus ja õiglus ning võrdsus on jalule seatud

regionaal rahulolematu
regionaal rahulolematu

tegelikult tahab valla elanik ikkagi individuaalsust-väikestes omavalitsustes tunneb valitsus iga inimest, oskab probleemidele kiiremini lahendusi leida.
regionaalses mõõtmes peab väikseid omavalitsusi lihtsalt riiklikult toetama,
mitte mõtlema välja tuhandeid funktsioonita töökohti! Praeguses situatsioonis, kus pealinnas on palgad suuremad ja toodetakse pool riigi skp-st, peab iga tallinnlane maksma pealinnamaksu, millest saaks luua vajalikud teenused väikevalda!

Inimene
Inimene

Ka väikses vallas ei tunta iga inimest. Ma mõtlen, keda ei taheta tunda.

einoh
einoh

“Kui valla keskuseks võib olla ilma eraldi valitsuseta alev, nagu näiteks Märjamaa, miks siis valla keskuseks ei või olla linn?”
Võib-võib. 3 oblastit on olnud, asemele võiks teha 3 rüütelkonda (Eestimaa, Liivimaa ja Saaremaa). Ca 33 rajooni on olnud, sh Märjamaa ja Mustvee rajoonid, asemele võiks teha 33 valda. Mitte miskit siin ilmas pole uus, kõik on unustatud vana. Ei mäleta kuidas nende kreisidega oli, äkki saaks sealt ka midagi võtta.

valdadel
valdadel

omavalitsustel peaks olema palju rohkem võimu ja raha

wpDiscuz