Taavi Käsk telefonikeskjaama maja ees päev pärast ostu-müügitehingut. Foto: Arvo Tarmula.
Endise Haapsalu telefonikeskjaama ostnud ettevõtja Taavi Käsk kavatseb selle teisele korrusele ehitada üürikorterid ja jätta esimese korruse büroopindade tarbeks.
Tamme tänava maja teisele korrusele on kavandatud 18 väikest üürikorterit 27 toaga. Väiksem tuba on 10, suurim ligi 21 ruutmeetrit. Igas toas on oma dušinurk ja kööginurk. Teisele korrusele pääsemiseks tuleb lift ja vähemalt üks korter ehitatakse invavõimalustega.
„Pagulased pole ajend,” ütles Käsk vastuseks Lääne Elu kommentaariumis pakutud variandile, et loomisel on pagulaskeskus. Üürnikena näeb Käsk eelkõige iseseisvat elu alustada tahtvaid noori või pensionäre, kes senise korteri asemel sooviks väiksemat elamispinda, aga ka neid, kes näiteks võlarattasse sattunud, senisest kinnisvarast ilma jäänud ja soovivad nüüd oma elu joonele saada. Ta ei välista sedagi, et üks pagulaspere võiks ehitatavas üürimajas elamispinna leida.
Käsk ütles, et üürihind tuleb 5–6 eurot ruutmeeter, millele lisanduvad kommunaalkulud. „Üürihind on küll keskmisest tiba kallim, kuid et pind on väike, on kogukulu siiski väiksem kui eraldi korteris,” rääkis ta.
Peaaegu pool üürikorteritest on Käsu sõnul juba broneeritud.
Maja esimesele korrusele on planeeritud kontoripinnad, ka neid on Käsu sõnul broneeritud. „Kolmanda korrusega, kus on kaks 160–170 ruutmeetri suurust saali, veel head ideed pole,” tunnistas Käsk.
Taavi Käsu firma OÜ Rannavesi ajab praegu pabereid korda ja ehitusloa taotlus on sisse antud. Elanikud peaksid korteritesse sisse kolima hiljemalt 1. juuliks.
Käsk ütles, et väikeste üürikorterite rajamise mõte pole tal uus – esialgu oli kavas ehitada üürimaja Tulbi tänavale varjupaiga kõrvale. Kuigi detailplaneeringki oli valmis, jäi asi toona katki.
OÜ Rannavesi ostis endise telefonikeskjaama Tamme tänaval Eesti Telekomilt novembris. Hoone alghind oli mullu 220 000 eurot, kuid ostuhinda pooled ei avalikustanud. Majas on 2300 ruutmeetrit pinda.
ristmikul on vist ka Käsu üürikorteritega maja. Tehti kunagi Samaaria tähe all abivajajatele ja vangidele.
Küsi parem kelle rahaga see maja osteti
Ma arvan, et panga rahaga.
Pagulased? Vahi sunnikut, eks korralik kindlustus peab siis olema ka sellel majal.
Hunnik valesid…uhh, kole kui rahast saab Jumal 🙁
Riik alustab peagi üürikorterite programmiga. Summad on suured. Ilmselt asja mõte ongi hiljem kogu krempel riigile ja linnale maha müüa korraliku vaheltkasuga. Kogu bisnesplaan.
6€/m2 eest 20 ruuduse toauberiku eest!
Ma üürin 40m2 ühetoast korterit 100€ + kommunaalid ja mugavustega korter, üürilisi on raske leida siia mudakolkasse.
Kuhu minu kommentaar kadus? Halloo, kas viide tegelikule äriprojekti mõttele on keelatud? Ma võin joodik olla aga mitte loll.
Mitte “pagulased” pole ajend, vaid nende majutamise eest saadav stabiilne tulu on ajend! Liiga aktiivsetel seltsimeestel tasuks olla ette- ja tahavaatlik, soovitan mõtelda globaalsemalt!
Oma stabiilset tulu teenige muude vahenditega, mitte omaenda kodumaale kahju tekitamisega…. globaalses mõttes
…..tòstab moslemite naabrus kòrval olevate majade korterihindu. Sest erinevus ju rikastab. Ja et osa uutest tulijatest kohe tööd saaks, vòiks Taavi ùhte saali òmblustsehhi teha,kus tehakse palvevaipu ja pommivöösid….
võta üks pagulaspere trenniks oma korterisse!
Vaata, kaua sa seda korterit koristad!(remondid)
Vaadake asju laiemalt, tal on pagulastest poohh! Need korterid vahetab ta hoopis suuremate vastu….näiteks…