Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kutsus maakonnalehtede ajakirjanikud Brüsselisse Euroopa Parlamendi hoonesse, et rääkida Eestit ja Euroopat kõige enam puudutavaist küsimustest.
Oodatult tõusis esimeseks teemaks meedias kirgi kütnud rahvusliku lennufirma Estonian Airi tegevuse lõpetamine. Paet kinnitas, et kõigile asjaosalistele oli juba kevadel teada, mis sügisel hakkab juhtuma. „Novembrisse ei julgenud ma Estonian Airiga ühtki lendu broneerida,” lisas Paet. See käis nii tema enda kui ka maakonnalehtede ajakirjanike sõidu kohta Brüsselisse.
Paet tunnistas, et Euroopa Komisjoni otsus on talle arusaamatu. Ta on teinud komisjonile arupärimise, lootes saada sisulist vastust selle kohta, mille poolest erinevad Estonian Air ja Air Baltic. Nimelt on Läti valitsus paigutanud sinna mitu korda rohkem eurosid kui Eesti oma rahvuslikku lennufirmasse. „Tahan teada, millist konkreetset lennufirmat on riigi toetus seganud Tallinnasse lendamast,” ütles Paet. 2009. aastast peale on Estonian Airi investeeritud umbes 130 miljonit eurot maksumaksja raha. Paeda arvates tuleks see otsus vaidlustada Euroopa kohtus. „See sunniks selgeks vaidlema kõik sisulised argumendid,” sõnas Paet.
Paet leidis, et juhtkonna poolt oli äärmiselt vastutustundetu lõpetada lennud päevapealt. Euroopa Komisjoni otsuses ei olnud mitte sõnagi lendude lõpetamisest, see käsitles riigi tehtud rahasüste. Paeda hinnangul oleks pidanud lendude lõpetamisest teada andma vähemalt nädal ette, et reisijad oleksid saanud aegsasti plaanid ümber teha. Uude lennufirmasse Nordic Aviation Group suhtub Euroopa Parlamendi liige skeptiliselt. Ta leiab, et uuel lennufirmal on väga raske konkureerida teiste lennufirmadega, kes on Estonian Airi kadumise järel asunud looma ise otseliine magusaisse sihtkohtadesse nagu näiteks Kopenhaagen, Oslo ja Stockholm. Komistuskiviks võibki saada lennukite mugavus, sest Nordic Aviation Group tõi liinile 30 aasta vanused lennukid, kuid näiteks lennufirma SAS kasutab uusi ja moodsaid Airbusi lennukeid. „See on kõigile selge, millist lennukit reisija eelistab,” sõnas Paet.
Teine teema, millel Paet peatus, oli Euroopat tabanud pagulaste laviin. Tema sõnul on sellel kolm selget põhjust.
Esimeseks ja kõige tähtsamaks nimetas Paet Süüria kodusõja eest pagenute laagrite alarahastust. Neis laagreis on puudus puhtast joogiveest, toidust, arstiabist ja hariduse andmise võimalustest. „ÜRO hinnangul on kaetud vaid 15 protsenti vajadustest,” nentis Paet. Samuti nimetas Paet, et põgenikel puudub legaalne võimalus jõuda Euroopasse loodud põgenikelaagritesse. Sõjapõgenikud peavad maksma tuhandeid eurosid kurjategijaile, kes smugeldavad nad meresõiduks kõlbmatuile paatidele, millega nad oma eluga riskides püüavad Vahemerd ületades jõuda Euroopasse.
Paet avaldas arvamust, et nende riikide toetamine, kuhu saabub enamik sõjapõgenikke, on olnud puudulik. Kreekasse ja Itaaliasse oleks vaja luua suured vastuvõtukeskused koos majutuskomplekside ja menetlustoimingute võimalusega, selgitamaks välja, millisel pagulasel on õigus asüüli taotleda. Ebainimlikke olusid põgenikelaagreis põhjendas Paet sellega, et Euroopa Liit ei ole kiirreageerimisüksus. Iga otsuse langetamisel on vaja kõigi 28 liikmesriigi nõusolekut. „See protsess võtab aega kuid, kohati aastaid,” sõnas Paet.
Paeda hinnangul võib tänavune talv saada põgenikele murranguliseks. „Kui augustis või septembris magasid nad lageda taeva all Ungari põldudel, siis jaanuaris või veebruaris ei tee nad seda kindlasti,” arutles Paet. Ta lisas, et oleks traagiline, kui need pagulased, kes on kodumaal palju kannatanud ja elanud üle ohtliku merereisi Vahemerel, leiaksid oma lõpu Euroopas surnuks külmudes. Pagulaste teema kokkuvõtteks ütles Paet, et viimastel nädalatel on näha positiivset arengut pagulaste saabumisega seotud probleemide käsitlemisel. Ta lisas, et kui kõrvutada tänavu sisserännanud 700 000 migranti ja 500 miljonit Euroopa elanikku, jääb tulijate osakaal alla ühe protsendi.
Euroopa Parlamendi liikmel on õigus kutsuda parlamendi kulul Brüsselisse 110 kaasmaalast aastas.
Euroopa Parlamendi roll
Euroopa Parlament on üks kolmest osapoolest Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu Nõukogu kõrval, mis osaleb seadusandluses, tutvutas Euroopa Parlamendi pressinõunik Jana Jalvi-Robertson. Eelnõude algatamise õigus on Euroopa Komisjonil. Parlamendi liikmeil seda õigust ei ole. Eelnõu algatamise korral saadab komisjon eelnõu Euroopa Parlamendile ja ka Euroopa Liidu Nõukogule.
On kirjutamata reegel, et parlament võtab oma seisukoha enne nõukogu. Seaduseelnõu vastuvõtmiseks või tagasilükkamiseks on ette nähtud kolm lugemist. Enne igat lugemist on nii parlamendil kui ka komisjonil õigus teha muudatusettepanekuid, mis järgmisel lugemisel kiidetakse kas heaks või laidetakse maha. Kolmas lugemine tuleb siis, kui kahel esimesel lugemisel ei ole kompromissi leitud.
Kolmas lugemine on eriline seetõttu, et toimub kinniste uste taga ja seal osaleb vaid 28 parlamendi ja 28 nõukogu liiget. Kui parlamendi ja nõukogu liikmed jõuavad seaduseelnõu asjus kompromissile, läheb eelnõu taas parlamenti hääletusele. Sellisel juhul ei saa enam ükski parlamendi liige muudatusettepanekuid teha. Jääb vaid võimalus eelnõu heaks kiita või tagasi lükata. Tavaliselt võetakse seadused vastu esimesel või teisel lugemisel. Kolmandale lugemisele jõuab vähem kui 5 protsenti eelnõudest.
Euroopa Parlament:
President Martin Schulz
Liikmeid 751
Liikmesriike 28
Kandidaatriike 6
Saadikud Eestist: Urmas Paet, Indrek Tarand, Tunne Kelam, Marju Lauristin, Yana Too