Täna tähistatakse ülemaailmset psoriaasipäeva. Psoriaas on krooniline, ägenemiste ja taandumistega kulgev, päriliku eelsoodumusega nahahaigus, mida põeb 3 protsenti rahvastikust: Eestis umbes 46 000 inimest.
Psoriaas on naharakkude jagunemise kiirenenud protsess. Normaalne, psoriaasikahjustuseta naharakk saab küpseks 21-28 päevaga, kuni jõuab marrasnaha pinnani ja eemaldub surnud rakkudena märkamatult. Psoriaasikahjustusega rakud aga saavad küpseks kahe-kolme päevaga. Selle tulemusena tekivad nahale punetavad valkjate kettudega kaetud sõlmekesed ja naastud. Haiguskolded võivad sügeleda ja olla valulikud, kuid võrreldes teiste nahahaigustega kaebavad psoriaasihaiged sügeluse üle harva. Lööve paikneb sagedamini peanahal, küünarnukkidel ja põlvedel, kuid võib esineda ka mujal kehal ja nahavoltides.
Psoriaas on tugevalt päriliku eelsoodumusega komplekshaigus, kuid haiguse avaldumist mõjutavad lisaks geneetilistele eelsoodumusele ka keskkonnategurid. 56 protsendil haigetest on vähemalt ühel vanemal psoriaas ja 91 protsendil haigetest on esinenud psoriaasi vähemalt ühel esimese või teise astme lähisugulasel.
„Kindlasti tuleb toonitada, et psoriaas ei ole nakkav haigus. Paljud ei tea, mida psoriaas endast kujutab ja suhtuvad haigust põdevatesse inimestesse tõrjuvalt. Seetõttu on väga oluline haigusest rääkimine ja teavitustöö,” ütles Qvalitase arstikeskuse peaarst Toomas Põld.
Psoriaas on küll eluaegne haigus, mida ei ole võimalik välja ravida, kuid raviga on võimalik hoida haigust kontrolli all ja nahk puhtana. Kindlasti tuleks esimeste sümptomite puhul koh arsti juurde minna, mitte oodata, kuni lööve on saavutanud maksimaalse ulatuse. Arst koostab personaalse ravistrateegia. Sellest kinnipidamisel on võimalik haigust kontrolli all hoida.
