Eesootav haldusreform tekitab küsimusi meile kõigile: vallavolikogu liikmetele, ametnikele ja ka valla elanikele. Ridala vald on siiani toiminud mõistlikult, oleme arendanud Ridala põhikooli ja Uuemõisa lasteaed-algkooli. Võimaluse piires on parendatud teid, tegutsevad aktiivsed külaseltsid ja on palju muudki, mille üle elanikkond võib rahulolu tunda.
Ridala volikogu liige Reimo Nebokat kirjutas 6. oktoobri Lääne Elus, et vallavanem ja volikogu esimees püüavad eirata tegelikkust. Praegu on tegelikkus see, et riigihalduse minister Arto Aas ei ole veel väljaöelnud kindlaid kriteerume, millele peab kohalik omavalitsus vastama. Suure tõenäolikusega saab üheks kriteeriumis olema elanike arvuks vähemalt 5000 elanikku. Ridala vallas elab 3350 inimest, järelikult oleme liitujate ringis. Läänemaal on ainult Haapsalu linnas enam inimesi, kui uus põhimõte sätestab.
Kindlasti ei ole elanike arv ainuke kriteerium, millele peab omavalitsus vastama. Arvatavalt puudutab see ka haridust, kus omavalitsusel peaks olema piisavalt võimalusi oma laste koolitamiseks. Kindlasti peaks olema Ridala põhikoolile lisaks ka Uuemõisas põhikool. Seda mitte ainult sellepärast, et lapsevanemad seda soovivad, vaid ka seetõttu, et Uuemõisa piirkonnas ongi palju lapsi, kes kodulähedases põhikoolis võiksid ja tahaksid õppida. Lisaks eelöeldule on vallal pooleldi kasutusel olev mõisahoone, mis põhikooliks on projekteeritud. Kui idatiiva osaga alustada, siis võiks selles koolis õppida lähiaastatel kokku vähemalt 180 õpilast! 2015. aastal alustas koolis esimest klassi kaks paralleelklassi ja eelkooli osas on praegu juba 30 last. Selle kooli edasise saatuse üle peaksid samuti otsustama eelkõige Ridala valla elanikud, kindlasti on naaberomavalitsuse seisukohad teistsugused, aga nendega ei peaks praegu arvestama.
Kogu eelseisev haldusreform on suur teema, kus otsustajaks eelkõige elanikud ise. Selleks korraldamegi kindlasti rahvaküsitluse, mille käigus selgub Ridala reformi lõpptulemus. Vallavolikogu on nende otsuste vormistaja ja vallavalitsus viib rahva tahte ellu. Kokkuvõtvalt vald kindlasti niimoodi ka käitub ja elanikud saavadki otsustada, kui palavalt keegi Ridalat armastab – ühe nädala enne valimisi või kogu valitsemisperioodi.
Toomas Vallimäe
volikogu esimees
meie suuri juhte ja õpetajaid on juba ammu liiga palju, pealegi on nad saanud oma targutamisposti ainult muinasjutu lubadusi jagades, neil puudub kompetents, on vaid kõva tahe igal pool oma vildakat arvamust avaldada ja ennast imetleda, ajalugu on näidanud, et kui kõik hakkavad kaagutama, ei tule ka asjast midagi välja, siit ka resümee, -mida vähem kaagutajaid, seda tõhusam tulemus. nii et administreerimise ja adminüksuste vähendamine on igati tervitatav
Mina lapsevanemana kaotaks ära kõik sellised moodustised nagu on 6-klassilised algkoolid. Üks suur põhikool Haapsallu ja teine väike Uuemõisa oleks normaalne. See pidev laste ühest koolist teise loksutamine õrnas eas on üle mõistuse. Olen mitu last saatnud kusagile 7. klassi, millele järgneb see, et laps ei harju hästi uue kooliga ja õppeedukus langeb kohe järsult. Õudusega mõtlen, kuidas järgmisel aastal tabab sama saatus pere kolmandat last. Peab suunduma järjekordselt mingisse nn Haapsalu heasse põhikooli, mida pole õieti veel olemaski.
Absoluutselt nõus lapsevanema seisukohaga! Ja nimetada siin tundlikumaid lapsi erivajadustega lasteks, on ikka piinlik lugeda.
Olen nõus Lapsevanemaga. Viimane lause on öeldud õigesti, olen selle tee ka emana läbinud, lausa 2 korda. Põhikool, mida õieti pole olemaski….
Kaalu lapse koolitee jätkamise variandina Oru Põhikooli. Julgen soojalt soovitada-ka mie peres oli peale algkooli koolivahetus. Kolhooskoole ma tõesti ei poolda ja laps valis ise, et läheb Oru kooli. Kool hoolitseb , t laps saab sinna ja tagasi. Kõik toimib!
vaesele lapsele peale andekust oleks vaja veel kohta,kus Tallinnas elada ja samuti raha,mille eest elada ja mille eest koju sõita.
Kui juba raha lugemiseks läks, siis miks Haapsalu praegusel territooriumil neid koole mitu peab olema? Linna algkooli lapsed võiks ju ka ühte hetkel veel unistustes olevasse uude põhikooli ära mahutada? Miks räägitakse kogu aeg sellest, et Uuemõisa lapsed linna uude kooli peavad minema? Miks ei kaaluta kunagi teist valikut?
Tegelikuses on mul päris ükskõik, mis neid ajaloolistes majades on (olgu siis Linna Algkool või Uuemõisa mõis), aga laguneda neil majadel lasta on häbi.
Haapsalu linna koolidest piisaks küll.Seda raha on mujalegi panna. Võtke siis, tõesti ,eraõpetaja, kui on probleeme või pöörduge Rajaleidja poole.Peale koolilapsi on ju ka muid ühiskonnaliikmeid,kes abi vajavad.Vanurid,töötud,madalapalgalised jne.Eks jõukamad vanemad panevad hiljem nagunii oma lapsi Tallinna elitkoolidesse.
Mitte jõukamad vanemad vaid andekate laste vanemad. Patt oleks annet mitte märgata ja seda mugavuseks ja laiskuseks taandareneda lasta.Häda mõistuse pärast on riigis niigi suur..
Eliitkoolidesse pääseb mitte tänu rahakotile, vaid tänu andekusele. Vastuvõtu aluseks ei ole mitte vanemate rahakoti paksus, vaid sisseastumisel sooritatud katsed.
Mis siin jahuda, Läänema on üks vald keskusega Haapsalus ja aitab küll, ei pea igal külal oma vallavanemat olema, muidu üks jahumine käib.
nõus!!!
Uuemõisa kooli laiendamine on igati mõistlik ja vajalik samm. Lapsed saavad kodu lähedal hea hariduse. Kui Ridala liitub Haapsaluga, tehakse investeeringud ainult linna koolidesse.
kui Ridala liitub Haapsaluga on kõik üks vald ja otsustajad (valijad)on sama valla elanikud. Koolidesse investeeritakse siis, kui see on vajalik. Uuemõisast ca 2km kaugusel on väga hea põhikool ja ei ole mõistlik raisata raha veel ühe põhikooli peale. Algkoolist on seal küll ja küll…
Ei piisa linna põhikoolist. Lapsed on erinevad ja vajadused erinevad. Kõikidele ei sobi nelja paralleelklassiga suur kool (olgugi et väga hea kool)
omale erakool või võtke koduõpetaja kui teistega koos koolis käia ei sobi aga mõne jaoks eraldi kooli pidada on liigne luksus katku ajal
kas Uuemõisa on siis linnast nii erinev? Võõra jaoks hakkab Haapsalu juba Uksetehase juurest ja see ongi õige. Aga sellega olen küll nõus, et erivajadustega õpilastel peaks olema alternatiiv. Aga kas see nüüd Uuemõisas peaks olema ja kas sealsed õpilased on siis teistmoodi??
Erivajadustega õpilaste jaoks on Haapsalu Viigi kool, ka sugugi mitte halb kool,lisaks paljude vajalike toetavate teenustega.
Linna koolidesse tehakse investeeringud niikuinii ja on juba ka tehtud. Kui Haapsalu teeb järgneva 5 aasta jooksul korda Algkooli ja Kuuse tn.Põhikooli, siis saab jälle Ridala öelda,et linn end lõhki laenanud.
Ridala mehed kujutavad endale vaid ette,et Haapsalu neid nii hirmsasti tahab-kuna eelarved pole isegi võrreldavad selle hädaga,mis ühinemisel kaasneks,siis jutt “rikkast pruudist” on rumal jutt.
Lugesin Reimo Nebokati kommentaari mitu korda ja ei saa aru. Näen asja nii, et kui vald ehitaks Uuemõisa põhikooli, siis ei oleks nad ju enam linnalt teenuse sisseostjad. Sellest artikkel ongi, et vald tahaks teha seda investeeringut.
Mina sain ikka nii aru ,et vald viitab linna suurele laenukoormale, mis on suuresti tingitud erinevatest investeeringutest, millest saavad osa nii linna kui ka valla elanikud. Ridala vallal ei ole laenukoormat, sest ei ole tehtud investeeringuid. Kui teha korda kool, siis oleks vist ka valla laenupiir käes?
Just. Täpselt selline minu arvamus ka oli.
Kui vald tahab teha korda mõisa, mis maksab u 1,3miljonit, siis valla laenukoormus on lubatu (60%) lähedal ja võrreldes Haapsaluga oleks meie laenukoormuse protsent kõrgem.
Reimo, kahju, et Sa ei osalenud Ridala arengukava arutelul Uuemõisa rahvaga. Sa ei tea, mida rahvas soovib. Poliitikutel pole meie jaoks aega.
5 pluss
“ärategemist” taotlevad ikka need “ärategijad. Uskuge või mitte, päris tegijad on ikka Toomased
et volikogu liikmed on unest üles ärganud ja silmad lahti teinud, sest selles unitõbes olles pole nad märganud, et ajad on muutunud ja nad tammuvad ammu paigal, eirates objektiivset reaalsust
Selline lähenemine ongi ju liitumisajal õige:
Kogu eelseisev haldusreform on suur teema, kus otsustajaks eelkõige elanikud ise. Selleks korraldamegi kindlasti rahvaküsitluse, mille käigus selgub Ridala reformi lõpptulemus. Valla volikogu on nende otsuste vormistaja ja vallavalitsus viib rahva tahte ellu. Kokkuvõtvalt vald kindlasti niimoodi ka käitub ja elanikud saavadki otsustada.