Maksu- ja tolliamet raporteeris eelmisel nädalal töövõidust – mitmelt rindelt üliteravat kriitikat saanud 1000-euroste arvete seadus töötab üle ootuste hästi ja selle aasta kuue kuuga on ettevõtted käibemaksu tasunud juba 95 miljonit eurot rohkem kui aasta tagasi sama ajal. Ometi ei hõiska rõõmust sugugi mitte kõik. Maksumaksjate liidu juhatuse esimees Lasse Lehis pakkus välja kaks versiooni – kui maksuametil on õigus, et koguni kolm neljandiku käibemaksu laekumise kasvust on tulnud tänu 1000-euroste arvete seadusele, tähendaks see eelmiste aasta laekumisi tänavusega kõrvutades, et majandus- ja palgakasvust tulenevat n-ö loomulikku käibemaksu laekumise kasvu pole sel aastal nagu ollagi.
Teine variant – maksuamet mängib teadlikult numbritega, et õigustada seadust, mis vaatamata kõikide sidusgruppide vastuseisule läbi suruti. Kumb variant hullem on, otsustagu lugeja. Majandusleht Äripäev juhtis eile tähelepanu sellele, et seadusandja on maksuametile maksurahade kojutoomise eesmärgil õigusi ja jõudu juurde andnud, kuid ometi on nende käibemaksukohuslaste arv, kes pole viie kuuga riigile sentigi makse maksnud, hoopis kasvanud. Jaanuaris oli selliseid ettevõtteid veidi üle 7200, nüüd on neid üle 7330. Ei ole nagu millegagi kiidelda.
Ei ole ju kahtlust, et uus kord distsiplineerib ettevõtjaid ning vähendab nende ettevõtjate hulka, kes maksudega petavad. Samas aga peaks tehinguinfo tingimusteta pooldajad ja eestkõnelejad nina Excelist välja võtma ja suuremat pilti vaatama. Praegused numbrid (tõlgendatagu neid kuidas tahes) on alles esimesed pungad – õied ja viljad alles tulevad. Nendest saab aimu siis, kui sõltumatud maksu- ja majanduseksperdid analüüsima hakkavad, mida esimene aasta käibedeklaratsiooni lisaga Eestile tegelikult andis.