Foto: arhiiv
Viimastel nädalatel on mitmel pool Lääne prefektuuris toimunud liiklusõnnetusi kergliiklejatega. Enamasti põrkavad omavahel kokku jalgratturid. Lääne prefektuuri liiklusjärelevalve koordineerija Sander Peremees ütles, et õnneks ei ole tagajärjed olnud väga tõsised, kuid kitsaskohti kergliiklejate liikluskultuuris on nende liiklusõnnetuste põhjal võimalik välja tuua küll.
Kergliiklusteedel liiguvad erinevate kiirustega osapooled: jalakäijad, rulluisutajad, jalgratturid ning uut populaarsust koguvad rulatajad. Kergliiklusteed on kahtlemata vajalikud nii tervise kui ka liiklusohutuse vaatenurgast.
"Need on reeglina populaarsed kohad ja liiklejaid on palju. Mõnel kergliiklusteel liigub peale tööpäeva isegi rohkem inimesi kui linna peatänaval. Seejuures peab arvestama, et tagatud oleks kõigi osapoolte ohutus," rõhutas Peremees.
Esmalt on oluline teadvustada, et teed kasutatakse ühiselt ja seal liikujatel on õigused ning kohustused. Näiteks tuleb kergliiklusteedel eelistada meie kultuuriruumis tuttavat liiklemist tee paremal pool. "Oluline on teadlikkus sellest, kas minu liikumine takistab kedagi või mulle on lähenemas ohtlikult kiirustav jalgratas või rula. See tähendab, et ümbruskonna ja kaasliiklejate jälgimine on üldise ohutuse huvides," toonitas Peremees, lisades et olles tähelepanelik enda ja teiste suhtes, on võimalik ennetada mitmeid ohte.
Eraldi tuleks olla tähelepanelik lastega kergliiklusteel liigeldes.
"Tuletan meelde, et liikluses ei maksa midagi eeldada ja keskenduda tuleb konkreetsele olukorrale ning olla valmis, et reegleid võidakse eirata. Näiteks võivad jalgratturid sõita jalakäijate läheduses lubamatult kiiresti. Hiljutistest õnnetustest jalgratturitega on näha, et ratturid valivad oludele ja võimetele mittesobiva kiiruse," rääkis Peremees.
Ta rõhutas, et jalgrattur peab arvestama sarnaselt autojuhile sellega, et ohusituatsioonid tekivad alati ootamatult. Sõidukiirus ükskõik millisel hetkel peab olema valitud nii, et ohu tekkides oleks võimalik reageerida ja õnnetust ära hoida.
"Kiiret sõitu pole ei enda ega kaasliiklejate ohutusest lähtuvalt kergliiklusteele minnes mõtet planeerida. Signaalkella kasutamine jalakäijate läheduses peab olema elementaarne. Hoolimata sellest, kui inimesed liikumist ei takista, on viisakas neid enda lähenemisest teavitada ja jalakäijatel omakorda tuleks õppida seda hindama," loetles Peremees aabitsatõdesid.
Jalgrattakella kasutamist ongi tema sõnul juba kuulda, kuigi mõne usina kella helistaja peale vaadatakse viltu. Teadmine lähenevast rattast on aga mõlema osapoole huvides. Eriti, kui teel liiguvad lapsed, kes võivad tekitada tahtmatult ootamatuid ja ohtlikke olukordi.
"Ohutu liiklus saab alguse liikluse sujuvusest. Sujuvust on võimalik vaid tagada siis, kui kõik liikluses osalevad pooled on teadlikud ohtudest, oskavad neid ennetada ja soosivad oma tegevusega ohutut ning ühtsetel põhimõtetel toimivat liiklemist. Ühiskasutuses olevad kergliiklusteed panevad selgelt proovile inimeste tähelepanelikkuse, empaatia ja koostöövõime. Keegi pole liikluses üksinda või kõrgemal positsioonil. Seega olge hoolivad, ettevaatlikud ja tehke koostööd, et kergliiklusteedel oleks õnnetusi vähem!"
Ilmekas näide, kuidas inimesed loetust aru ei saa! Ometigi on loodus andnud inimesele mõtlemiseks aju! Naljakas!
neid tädi maalide “õigustatud küsimusi” lugedes on paslik mõned blondiini anekdoodid meelde tuletada, nt:
“Kuidas ajada blondiini hulluks?
Pista ta ümmargusse ruumi ning käsi tal nurka istuda.”
või
“Miks ei saa blondiin arvuti taga hakkama?
Sest ta ei suuda leida klahvi any key.”
Uule targutaja,oma lugulaulude asemel vöiksid selgitada,mismoodi need asjad siis käivad,kergliiklusteel,kus on aelged märgid kirjas,aga artiklis aetakse mingit udu? Mujal maailmas ongi nii,et kui on pidev joon,siis söidetakse seal,kuhunjalgratas maha joonistatud ja jalutatakse teisel pool,siin aga töllerdatakse,nagu keegi heaks arvab
Väga õigustatud küsimus. Artiklis loetu – **Näiteks tuleb kergliiklusteedel eelistada meie kultuuriruumis tuttavat liiklemist tee paremal pool**.
Kuidas on see kergliiklusteel võimalik, kui on märk maha joonistatud, kummal pool peaks jalakäija liikuma ja kummal pool rattur. Rääkimata kihutavatest suusakeppidega vehkivatest rullitajatest.
Ja kui süüvida artiklis välja toodud väitesse : **Mõnel kergliiklusteel liigub peale tööpäeva isegi rohkem inimesi kui linna peatänaval**, siis on aru saada, et see ei puuduta Haapsalu linna. Haapsalu linnas ei ole kergliiklusteid. Neid on vaid Ridala valla maadel.
Osad teed on ilmselgelt liiga kitsad,ebaühtlase laiusega-tervisetee läheb lihula mnt silla juurest ikka väga kitsaks.
Teine asi on see,millest ma aru ei saa..justkui oleks osad kergliiklusteed jaotatud pidevjoonega kaheks-üks ratturitere jmt,teine pool jalakäiatele? Vöi ei ole nii? Kui nüüd artiklist aru saada siis peaksin kasutama parempoolset teeäärt? No ma ei saa aru,milleks see pidevjoon ja märgid asfaldil siis???