Täna selgub Taebla uue kooli asupaik

Taebla gümnaasimi direktor Jaanus Mägi praeguses koolihoones, mis läheb lammutamisele. ARVO TARMULA

Lääne-Nigula vallavolikogu otsustab neljapäeval, kuhu ehitada uus põhikool üle 200 õpilasele. Vana kool lammutatakse maha.

Taebla gümnaasium lõpetab tegevuse 2017. aastal, et jätkata 9klassilise koolina. Uue koolimaja ehituseks loodab Lääne-Nigula vald saada kuni kaks miljonit eurot toetust haridusministeeriumilt.

Üldse läheb uue kooli ehitus ja sisustamine arvestuste järgi maksma 1 890 000 eurot. Seni ei ole vald otsustanud, kuhu uus kool ehitada. Neljapäeval valib vallavolikogu kolmest võimalikust asupaigast ühe välja: volimeestel tuleb otsustada, kas ehitada uus kool praeguse gümnaasiumihoone asemele, Taebla endise vallamaja kõrvale või mujale Taebla alevikku, näiteks lasteaia kõrvale.

Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus oma eelistust eile välja ei öelnud, et volimehed ei tunneks end kallutatuna.

„Emotsionaalselt meeldib ühele pikk, teisele lühike koolitee. Selle üle võibki vaidlema jääda. Volikogul tuleb aga numbritele otsa vaadata ja veendumusele jõuda,” ütles Lõhmus.

Lääne-Nigula vallavolikogu hariduskomisjoni aseesimees Argo Roos ütles, et tema ja komisjoni seisukoht on, et parim on praegune, st gümnaasiumi asupaik nii raha ja numbreid kui ka õpilasi ja keskkonda arvestades.

„Vaikne, rahulik, ilus loodus. Maalapsed, maakool,” ütles Roos.      

Et kooli ei saa ehitada mitte ainult euroraha eest, osa tuleb maksta kinni ka vallal endal, samuti on kooliehitusega seotud kulusid, mis ei ole abikõlblikud, tuleb volimeestel sellega arvestada. Eksperdihinnangu järgi tuleb vallal endal kulutada üle 700 000 euro, kui ehitada uus kool vana asemele. Kooli mujale ehitamine kahekordistaks summa: vallal endal tuleks maksta üle 1 400 000 euro.

Vana koolihoone asemele ehitades oleks abikõlblikke kulusid üle kahe miljoni, vallamaja kõrvale ehitades alla kahe miljoni (55 000 eurot vähem).

Kõik kolm varianti eeldavad gümnaasiumihoone lammutamist. Vallavanema sõnul pole aga kindel, kas kooli vallamaja kõrvale ehitades on võimalik saada lammutamiseks toetust. Vana hoone lammutamine maksaks hinnangu kohaselt 50 000–60 000 eurot sellest olenevalt, kas lammutada kompleks osaliselt või tervenisti.

Kui uus kool tuleks vana asemele, jäetaks spordihoone ja õpilaskodu osa alles, sest võimla ehituseks kooliehituse meetmest nagunii toetust ei saa.

„Spordihoone osa on soojustatud, renoveeritud, korralikud põrandad. Ekspertiis soovitas alles jätta ka õpilaskodu, kuigi sellele tuleb leida funktsioon,” ütles Lõhmus.

Volimeestel tuleb neljapäeval langetada ka otsus, kas lisa- või põhikoolimajana kasutada  gümnaasiumihoone kõrval asuvat ajaloolist puithoonet. Sellise ettepaneku on teinud muinsuskaitseamet, kes on avaldanud soovi maja ka kaitse alla võtta. Ekspertiis vana puithoonet uue kooli põhihoonena kasutada ei soovita.

Roos ütles, et vanas majas võiks asuda näiteks raamatukogu. „Uut, innovaatilist, lapsesõbralikku keskkonda nullist üles ehitada on lihtsam. Vana maja vajaks väga suurt ümberehitust,” märkis Roos.

Ka Lõhmuse sõnul ei ole puithoone põhimajana kasutamine mõistlik. Kooli küttekulud päris uue hoonega võrreldes oleksid suuremad, renoveerimistööd ääretult mahukad. „Ei tea iial, mis sealt välja tuleb, kui me ta lahti võtame,” märkis Lõhmus.

Taebla vana vallamaja kõrvale ehitus tähendaks, et tehtaks korda ka praegune kultuuri- ja spordisaal, mis rikastaks kohalikku elu. Vallarahvas saaks kasutada kooli raamatukogu ja sööklat. Säärase lisandväärtuse andmine aga pole abikõlblik, nii et vähendaks saadavat eurotoetust.

Ka tuleks vallal ära osta eraomanduses olev maatükk, kuhu kool ehitada, ja rajada staadion, mis pole samuti abikõlblik ja tähendaks vallale kokku üle 400 000 euro lisakulu.

Et maad vallamaja kõrval on vähe, tuleks ehitada kolmekorruseline koolimaja.