Keskkonnainspektsioon peatas Ridala vallas Laheva külas masuudimahutite demonteerimise, kuni on kõrvaldatud mahutitest maha voolanud masuudireostus.
Keskonnainspektsiooni Läänemaa büroo juhataja Tõnis Ulmi sõnul otsustas maaomanik Laheva külas oma maal asuvad kaks kütusemahutit maha müüa. Kui mahutid omandanud firma neid lammutama asus, voolas mahutitest maha masuudijääke.
„Kui palju täpselt maha voolas, on raske hinnata, kuid silmaga mõõtes on seda kant kuni poolteist,” rääkis Ulm. Tema sõnul teeb mahavoolanud masuudikoguse hindamise keerulisemaks, et masuudiga segamini on muu lammutuspraht, näiteks mahutite isloeerimiseks kasutatav klaasvill.
Ulmi hinnangul kujutab mahutitest välja voolanud masuut küll keskkonnale ohtu, kuid oht pole väga suur. „Et tegemist on katlamaja kütusehoidlaga, on sellel vallid ümber ja lokaalne koristamine on võimalik,” ütles ta. Ulm lisas, et mõnest muust kütusest erinevalt pole masuut väga vedel, et saaks kergesti maapinda imenduda.
Maha voolanud masuudist suuremaks mureks peab Tõnis Ulm hoopis seda, et seda sorti mahuteid likvideerides pole sõlmitud lepingut ohtlike jäätmete käitlusega tegeleva firmaga, kes jäägid koristaks. „Muidu peab maaomanik ise koristama,” lisas ta.
Kõnealusel juhul sai keskkonnainspektsioon jaole ja peatas lammutustöö seitsmeks päevaks. Selle aja jooksul peab lammutaja esitama plaani, kuidas kavatsetakse ohtlikud jäätmed koristada. „Mahutite lammutaja on meile teatanud, et on leidnud jäätmekäitleja, kes jäägid koristab,” selgitas Ulm.
Tõnis Ulmi sõnul jääb järjest vähemaks Lahevaga sarnaseid juhtumeid, kus mahuteid lammutama asudes unustatakse mõelda ohtlike jäätmete käitlemise peale ja tekitatakse sellega reostus. Üks põhjus on, et paljud nõukogudeaegsed mahutid on juba lammutatud.
Üks viimase aja markantsemaid reostusnäiteid oli Ulmi sõnul paar aastat tagasi Ridala vallas Panga külas toimunu, kus maha voolas vedelküte. Toona süüdlast ei leitud ja reostuse pidi kõrvaldama vald.
Fotod: Arvo Tarmula
