5. mail, Ants Laikmaa 149. sünniaastapäeval avati Eesti orhideekaitse klubi fotonäitusega Laikmaa majamuuseumi hooaeg.
Paljud piltidel olevad orhideed kasvavad ka muuseumi ümbruses Kadarpiku külas, sealsamas lähedal on ka orhideede kaitseala.
Fotonäituse üks autor Arto Randel Servet ütles, et tema teada pole põhjamaiseid orhideesid paremini pildistatud. „Ükski pilt pole näitusevääriline, kui fotograaf ei tunne oma objekti. Nende piltide jaoks on tund aega käidud, vaadatud ja otsitud õiget rakurssi,“ ütles Servet, kelle arvates võib vaasililli asendada ka lillefotodega.
1983. aastast kuuluvad kõik 36 Eestis kasvavat orhideeliiki looduskaitse alla. Orhideekaitse klubi korraldab suviti kokkusaamisi, minnakse orhideesid vaatama ja uuritakse, kas mõni vajab ehk rohkem abi.
Bioloogiahuviliste seas on orhidee põnev taim, sest vihjab, et ka looduses on pettureid. Mitmed orhideeliigid kasutavad putukate ligimeelitamiseks ja tolmeldamiseks hurmavat lõhna, aga mitme liigi puhul ei saa putukad peale kummalise meelepettuse lilledelt vastu midagi.
Näiteks levitab selle aasta orhideeks kuulutatud kärbesõis emase kärbse lõhna. Näituse kuraatori ja orhideekaitse klubi liikme Jana Maria Habichti sõnul üritab isane kärbes õiel emase kärbsega kopuleerida, aga tolmeldab hoopis õie ära. See töö võtab kärbse päris võhmale, nii et hiljem päris emast kärbest kohates on ta juba üsna jõuetu.
Habichti meelest on Eesti põnevamad orhideed kuldking, kärbesõis, ööviiul ehk kahelehine käokeel, hall käpp ja pruunikas pesajuur.
„Kuldking on kõige suurema õiega orhidee Eestis ja Euroopas, aga ta on pettur, kes ei paku tolmeldajatele midagi,“ rääkis Habicht. Putukas kuldkinga õie sisse lõksu, väljapääsu otsides käib ta mööda tolmukad ja emakasuudmeid. Lõpuks pääseb ta uimasena minema – õie taga on väike ava.
Ka ööviiulil on huvitav lugu. „Ööviiuli õiel on pikk kannus nagu viiulipoogen, kannuse otsas on nektar, mis putukaid ligi meelitab, aga paljud putukad ei saa seda kätte,“ rääkis Habicht. Ainult teatud ööliblikad, kellel on pikad suised, ulatuvad ööviiuli nektarini.
Hall käpp on Habichtile huvipakkuv, sest ta õie kuju on omamoodi.
„Ladina keeles on tema liiginimi Orchis militaris, see viitab sõjamehele. Kui üksikut õit vaadata, siis ta ongi nagu inimene, käed ja jalad, kiiver peas. Tavaliselt ei jäeta mainimata, et tal on mehe kuju – kahe jala vahel on pisike jätke,“ kirjeldas Habicht.
„Pruunikas pesajuur on klorofüllita, tal ei ole rohelisi lehti ja ta ei fotosünteesi, aga samas ta ei ole parasiit. Ta on sümbioosis seentega, kes omakorda saavad toidu puudelt,“ kirjeldas Habicht veel üht lemmikut.
Laikmaa majamuuseum on avatud kolmapäevast pühapäevani kell 10–18. Esimesel korrusel on meistri elukäiku tutvustav väljapanek ja orhideenäitus, mis jääb Laikmaale 5. juunini. Ülakorrusele jäävad ateljee, töö- ja magamistuba koos isiklike esemete ja etnograafilise vanavaraga. Igal suvekuul tuleb uus näitus.
Laikmaa kunagist kodu ümbritseb võrratu park, mille allee viib kunstniku haua juurde. Kunstniku sünniaastapäeval mattus haud lilledesse.
Fotod: Arvo Tarmula
