0.4 C
Haapsalu
Teisipäev, 29. november 2022
Avakülg Tags Ants Laikmaa

Silt: Ants Laikmaa

Laikmaa muuseum läbis värskenduskuuri

[caption id="attachment_361690" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu ja Läänemaa muuseumite haldusjuht Märt Maiste tõi avamise eel tagasi remondi ajaks mujale hoiule viidud Laikmaa
maali „Viljapõld viie tuulikuga” Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna pärastlõunal pakutakse Ants Laikmaa majamuuseumis kohvi ja kringlit, et tähistada kunstniku 156. sünniaastapäeva ja muuseumihooaja algust. Sel talvel oli Läänemaal Kadarpiku külas asuv Ants Laikmaa majamuuseum külastajatele suletud, sest uuendati ja värskendati muuseumi esimese korruse kolme ruumi. Nüüd on uue värvikuue saanud seinad, nõukogudeaegsest pruunist värvist on puhastatud põrandad, üle lakitud puitdetailid, ehitatud uusi ahje ja aknad kaetud UV-kiledega, et päike majas leiduvaid museaale ei rikuks. Uue värvilahenduse ja paigutuse on muuseumis loonud Liis Pählapuu ja Liina Siib, kes hakkavad välja töötama ka muuseumi uut püsiekspositsiooni.

Galerii: Rannalõõts tõi Laikmaa hoovi rahvast täis

[gallery td_gallery_title_input="Rannalõõts 2021. Fotod: Elen Freivald" ids="338162,338163,338164,338244,338243,338165,338166,338167,338174,338173,338172,338171,338170,338169,338168,338161,338160,338159,338156,338155,338154,338152,338151,338150,338147,338145,338144,338143,338142,338140,338138,338137,338136,338135,338134,338132,338131,338128,338127,338126,338125,338124,338123,338122,338121,338119,338118,338117,338116,338115,338114,338112,338111"]   Neljapäeval toimus Kadarpiku külas Ants Laikmaa muuseumi õuel Rannalõõtsa kontsert, mida tuli kuulama üle 300 külastaja. Kohal oli ka Eesti üks säravamaid lõõtspillimängijaid Juhan Uppin. „Kõik läks ootuspäraselt – ilus ilm ja head esinejad olid kohale toonud päris palju rahvast,” ütles kümnenda Rannalõõtsa korraldaja Anti Nöör.

Rannalõõts saab kümneaastaseks

[caption id="attachment_337811" align="alignnone" width="2000"] Eelmisel aastal oli Laikmaal Rannalõõtsa võistumängimine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kadarpiku külas Ants Laikmaa muuseumi õuel esineb neljapäeval Rannalõõtsa kümnenda sünnipäeva kontserdil Juhan Uppin, Eesti üks säravamaid lõõtspillimängijaid. „Eesti lõõtsakuningas,” ütles Rannalõõtsa algataja ja üks korraldajaid Anti Nöör Uppini kohta. Tugevaid esinejaid on Nööri sõnul aga teisigi: esineb lõõtsaduo Henrik Hinrikus ja Tanel Sakrits. Õhtu lõpetavad „Merelauludega” Marko Matvere ja Peep Raun. Rannalõõtsa mängib lahti Nöör ise. „Teen alguses tervituseks väikese ploki,” ütles ta.

Ants Laikmaa terrassil põrkuvad elu ja kunst

[caption id="attachment_336467" align="alignnone" width="850"] Näitlejad Külli Reinumägi (Liisi) ja Indrek Ojari (Ants Laikmaa). Foto: Siim Vahur[/caption] Üksikutel heledatel õhtutel, ja esialgu neid veel jätkub, põrkuvad Kadarpiku külas Ants Laikmaa majamuuseumi terrassil etenduvas suvelavastuses kunst ja profaansus, kunst ja armastus – elu ja kunst. Erki Aule kirjutatud ja lavastatud „Üksikud heledad laigud” legendaarse kunstniku elust on üles ehitatud vastandustele. Süütud sõnad „elu ja kunst” plaksatavad ikka ja jälle kokku, nii et tükid taga. Juba kuulsust kogunud Laikmaalt portree tellinud tellisevabrikandi jaoks pole vahet, kas pildi teeb fotograaf Parikas või maalikunstnik Laikmaa. Vabrikandil on seina peal vaat

Laikmaa elust valmib Läänemaal suvelavastus

[gallery ids="334796,334798,334800,334802,334804,334806,334808,334810,334812,334814,334816,334818,334820,334822,334824,334826,334828,334830,334832,334834,334836,334838,334840,334842,334844,334846,334848,334850"] Urmas Lauri fotod Nädala lõpus esietendub Ants Laikmaa majamuuseumi terrassil suvelavastus värvikast ja vastuolulisest kunstnikust, tema elu- ja kunstitõest. Neljapäeva keskpäeval valitseb Laikmaal vaikus. Tõsi küll, näiline. Painav kuumalaine on korraks taandunud, lõhnab vihma järele. Rohus pärlendavad veetilgad, pole sel suvel näinudki.

Laikmaa elu vormub Läänemaal suvelavastuseks

[caption id="attachment_327494" align="alignnone" width="1200"] Lavastaja Erki Aule (taga vasakul), näitleja Külli Reinumägi (ees) ja kunstnik Elisa Sinisalu Ants Laikmaa muuseumi pargis. Foto: erakogu[/caption] Ants Laikmaa majamuuseumi terrassist saab juulis ja augustis näitelava, kus mängitakse maha legendaarse maalikunstniku elukäik. Kuigi proovid pole veel õieti alanudki, käivad ettevalmistused täie hooga. Linnateatri näitleja Indrek Ojari öökapil on „Kaanekukk” – Endel Nirgi monograafia Ants Laikmaast, et sotti saada, mis mees too vastuoluline kunstnik õieti oli. Näitleja Külli Reinumägi lõpetas äsja kaks telliskivi mõõtu teost Marie Underist ja Aino Kallasest, kahest daamist, kellel oli Laikmaa elus tähtis osa. Kui veab, võib juba kevadsuvine külastaja Laikmaa pargis kohata Ojarit või Reinumäge, näitlejaid Raimo Passi või Kristjan Lüüsi, kes Laikmaa radadel uidates ajaloovarje püüavad, et kesksuvel ise neist otse vaatajate ette astuda: Ants Laikmaa, Marie Under, Aino Kallas, kunstnik Oskar Kallis ja Friedebert Tuglas.

Ants Laikmaa ja Lääne-Eesti

[caption id="attachment_307989" align="alignnone" width="475"] Ants Laikmaa autoportree. Eesti Kunstimuuseum[/caption] Juba varasest noorusest end eestlasena identifitseerinud Ants Laikmaa asus tegutsema keset suurte murrangute ajastut. Uue ajajärgu inimesena oli Laikmaa ühtviisi kriitiline nii talupoegliku tagurluse kui ka saksaliku mentaliteedi suhtes ning võttis idealistlikult suuna kunsti õppimisele välismaal. 1891. aastal alustab ta legendaarset jalgsimatka Riiast Düsseldorfi ning lahkub sealsest akadeemiast 1897. aastal, jätkates sealtpeale tegutsemist vabakunstnikuna.