Silt: Ants Laikmaa

[caption id="attachment_429000" align="alignnone" width="1920"] Ants Laikmaa "Ridala maastik" Kullamaa põlluservas. Urmas Lauri[/caption] Risti–Virtsu maantee ääres Kullamaal püüab möödasõitjate pilke Ants Laikmaa maastikumaal. Tegu pole küll originaali, vaid Laikmaa „Ridala maastiku” reproga, mis seisab oma valgetel pukkjalgadel Andres Kirsipuule kuuluva põllu servas. Üle terve Eesti leidub seitse sellist põldu, mille äärde on pandud eesti kunstnike maalid, Läänemaal on Kirsipuu põld ainuke. Kirsipuule tegi ettepaneku lasta oma põlluserva maal panna idee autor, seemnete, mullaharimise ja muu sellisega tegelev ettevõte BASF Agro Eesti. „Et põllupidamisele tähelepanu pöörata,” ütles Kirsipuu. Ettepaneku saanud, ei mõelnud Kirsipuu kaua. Asukoht oli hea, Saaremaa suvitajad voorivad mööda. „Eelmine aasta külvasin päevalillepõllu, et oleks rahvale ilus vaadata,” ütles Kirsipuu. Peale silmailu parandab päevalill vahekultuurina ka mulda.

[gallery ids="406786,406785,406784,406783,406782,406781,406787,406788"] Fotod: Urmas Lauri Täna avatud Ants Roosi pastellmaalide näitus on Ants Laikmaa majamuuseumis üleval kuni septembri lõpuni. Ants Roosi lesk Ann Roos valis näitusele 15 Itaalia-teemalist pastellmaali. Kunstnikuna oli Roosi suur eeskuju Ants Laikmaa. Mõlemad armastasid pastellmaali. Ja mõlemad külastasid Itaaliat.

[gallery ids="397045,397047,397049,397051,397053,397055,397057,397059,397061,397063,397065,397067,397069,397071,397073,397075,397077,397079,397081,397083,397085,397087,397089,397091,397093,397095,397097,397099,397101,397103,397105,397107"] Reedel, kunstnik Ants Laikmaa 157. sünniaastapäeval avas Laikmaa muuseum hooaja. Tänavu oli hooaja avamise puhul Laikmaa muuseum puupüsti rahvast täis. „Igal aastal nii palju rahvast ei ole,” ütles muuseumi perenaine Eha Nõmm. Kohal olid nii muuseumi sõbrad, kes on kohal igal üritusel, kui ka kunstnikud.

[gallery ids="395054,395055,395056,395057,395058,395059,395060,395061,395062,395063,395064,395065,395066"] Fotod: Urmas Lauri Kui Ants Laikmaa majamuuseumi perenaise Eha Nõmme telefon aprillis heliseb, siis ta juba teab, et küsitakse, kas nastikud on talveunest ärganud. Laikmaa majamuuseumi nastikud on peaaegu sama kuulsad kui kunstnik ise. „Ei hakka ju küsima, kas tulite nastikute või Laikmaa pärast,” ütleb Nõmm. Igatahes üks on kindel – aprillis muutub Laikmaa majamuuseum Mekaks, kuhu tullakse kaugelt ja lähedalt, hea õnne peale, sest terrassi all talveund magavad maod ei helista, kui nad vundamendipragudest välja ilmuvad.

[caption id="attachment_361690" align="alignnone" width="2000"] Haapsalu ja Läänemaa muuseumite haldusjuht Märt Maiste tõi avamise eel tagasi remondi ajaks mujale hoiule viidud Laikmaa
maali „Viljapõld viie tuulikuga” Foto: Kaire Reiljan[/caption] Täna pärastlõunal pakutakse Ants Laikmaa majamuuseumis kohvi ja kringlit, et tähistada kunstniku 156. sünniaastapäeva ja muuseumihooaja algust. Sel talvel oli Läänemaal Kadarpiku külas asuv Ants Laikmaa majamuuseum külastajatele suletud, sest uuendati ja värskendati muuseumi esimese korruse kolme ruumi. Nüüd on uue värvikuue saanud seinad, nõukogudeaegsest pruunist värvist on puhastatud põrandad, üle lakitud puitdetailid, ehitatud uusi ahje ja aknad kaetud UV-kiledega, et päike majas leiduvaid museaale ei rikuks. Uue värvilahenduse ja paigutuse on muuseumis loonud Liis Pählapuu ja Liina Siib, kes hakkavad välja töötama ka muuseumi uut püsiekspositsiooni.

[gallery td_gallery_title_input="Rannalõõts 2021. Fotod: Elen Freivald" ids="338162,338163,338164,338244,338243,338165,338166,338167,338174,338173,338172,338171,338170,338169,338168,338161,338160,338159,338156,338155,338154,338152,338151,338150,338147,338145,338144,338143,338142,338140,338138,338137,338136,338135,338134,338132,338131,338128,338127,338126,338125,338124,338123,338122,338121,338119,338118,338117,338116,338115,338114,338112,338111"]   Neljapäeval toimus Kadarpiku külas Ants Laikmaa muuseumi õuel Rannalõõtsa kontsert, mida tuli kuulama üle 300 külastaja. Kohal oli ka Eesti üks säravamaid lõõtspillimängijaid Juhan Uppin. „Kõik läks ootuspäraselt – ilus ilm ja head esinejad olid kohale toonud päris palju rahvast,” ütles kümnenda Rannalõõtsa korraldaja Anti Nöör.

[caption id="attachment_337811" align="alignnone" width="2000"] Eelmisel aastal oli Laikmaal Rannalõõtsa võistumängimine. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Kadarpiku külas Ants Laikmaa muuseumi õuel esineb neljapäeval Rannalõõtsa kümnenda sünnipäeva kontserdil Juhan Uppin, Eesti üks säravamaid lõõtspillimängijaid. „Eesti lõõtsakuningas,” ütles Rannalõõtsa algataja ja üks korraldajaid Anti Nöör Uppini kohta. Tugevaid esinejaid on Nööri sõnul aga teisigi: esineb lõõtsaduo Henrik Hinrikus ja Tanel Sakrits. Õhtu lõpetavad „Merelauludega” Marko Matvere ja Peep Raun. Rannalõõtsa mängib lahti Nöör ise. „Teen alguses tervituseks väikese ploki,” ütles ta.

[caption id="attachment_336467" align="alignnone" width="850"] Näitlejad Külli Reinumägi (Liisi) ja Indrek Ojari (Ants Laikmaa). Foto: Siim Vahur[/caption] Üksikutel heledatel õhtutel, ja esialgu neid veel jätkub, põrkuvad Kadarpiku külas Ants Laikmaa majamuuseumi terrassil etenduvas suvelavastuses kunst ja profaansus, kunst ja armastus – elu ja kunst. Erki Aule kirjutatud ja lavastatud „Üksikud heledad laigud” legendaarse kunstniku elust on üles ehitatud vastandustele. Süütud sõnad „elu ja kunst” plaksatavad ikka ja jälle kokku, nii et tükid taga. Juba kuulsust kogunud Laikmaalt portree tellinud tellisevabrikandi jaoks pole vahet, kas pildi teeb fotograaf Parikas või maalikunstnik Laikmaa. Vabrikandil on seina peal vaat

[gallery ids="334796,334798,334800,334802,334804,334806,334808,334810,334812,334814,334816,334818,334820,334822,334824,334826,334828,334830,334832,334834,334836,334838,334840,334842,334844,334846,334848,334850"] Urmas Lauri fotod Nädala lõpus esietendub Ants Laikmaa majamuuseumi terrassil suvelavastus värvikast ja vastuolulisest kunstnikust, tema elu- ja kunstitõest. Neljapäeva keskpäeval valitseb Laikmaal vaikus. Tõsi küll, näiline. Painav kuumalaine on korraks taandunud, lõhnab vihma järele. Rohus pärlendavad veetilgad, pole sel suvel näinudki.