Kullamaa vallajuht: Hooldekodu kuritarvitab vaimupuudega inimeste valimisõigust

Kullamaa vallavolikogu juht Einar Pärnpuu (fotol) leiab, et Koluvere hooldekodu juhtkond kuritarvitab hoolealuste lihtsameelsust ning sunnib neid hääletama valimistel juhtkonna näpunäidete järgi, kirjutab Tallinna linnavalitsuse ajaleht Pealinn.

„Vaimupuuetega inimeste hooldussüsteem töötab meil ka valimissüsteemi heaks, teatud seltskonna jaoks, ütleme nii," lajatab Kullamaa vallavolikogu esimees Einar Pärnpuu. Samal ajal, kui hoolekodusid majandava riikliku AS-i Hoolekandeteenused juhtkond väidab kõik korras olevat, kurdab vallajuht, et Koluvere hooldekodus pannakse hääletama inimesed, kes tegelikult ei saa aru, mida nad teevad.

Läänemaal kõikidel valimistel taas tekkiv vägikaikavedu – kohalik valimisliit Koluvere hooldekodu reformierakondliku juhtkonna vastu – sunnib kõnelema vaimupuudega inimestest kui hinnalisest poliitkapitalist. Koluvere hooldekodu näide pole Eestis kaugeltki ainus, kus vaimupuudega inimesed pole vaid lihtsalt valijad. Nad on olulised ja kõrgelt hinnatud, või ka hoopis kardetud tegijad. Oleneb, kust poolt vaadata.

Pealinn kirjutab, et Koluveret hoiab oma kontrolli all reformierakondlane Tiia Topper, kes valimistel tavatseb ka ise kandideerida ja kelle poeg Marek samuti valimistel aktiivset reformierakondlikku poliitikat ajab. Ka paigutatakse valimisnimekirjadesse Koluvere töötajaid-hooldajaid. Poliitilised jõujooned vallas jagunevadki nõnda, et ühel pool on hooldekodu juhtkonnas kindlustunud Reformierakond. Vastaseks on siis erakondlikult sõltumatu ehk kohalikke ettevõtjaid ja põllumehi ning laiemalt maaelanikke esindav valimisliit.

"Valimiste päeval käisin isiklikult kaasas, näiteks viimastel omavalitsuste valimistel," ütleb Pärnpuu. "Siis juhtus ikka halenaljakaid lugusid. Üks tuli ID-kaardi koopiaga, mis oli papi peal, nurgad ümmargused, nagu ID-kaardil on. Ja kui siis komisjonis küsiti, mis see on, hõikas hooldekodu direktriss, kes oli ka vaatleja, eemalt, et see on koopia. Mina küsin, et kas te tavaliselt teete asutuses ka selliseid koopiaid, papi peale ja lõikate ääred ära. Selline tsirkus käib."

Pärnpuu jutustab ka ühest varasemast intsidendist: "Kui siis toodi mees trellide tagant välja ja talle pass kätte anti, võttis ta passi tagurpidi pihku ja jooksis kongi tagasi, koos oma passiga. Ta polnud elu sees passi näinud. Ja see oli siis valija! Seekord jäi paljudel nendel siis valimata. Nad ei saanud hakkama sellega – ei abiga ega ilma abita. See on ikka halenaljakas jama."

Pärnpuu sõnul on valimas käimise korralduslik külg Koluveres aastatega üha täienenud. "Algul toodi neid eelvalima bussiga, number oli pihku kirjutatud pastapliiatsiga, aga järgmine kord olid juba visiitkaardid peos ja ülejärgmine kord tõid töötajad autodega. Viimane kord viidi valima juba teise jaoskonda, mitte Kullamaale. Miks seda lastakse nõnda teha? Tegelikult peaks ikka vahe sees olema, kas inimene on suuteline valima või ei ole."

Pärnpuu jutu taustal tekib muidugi küsimus, miks siis ikkagi ei algatata rohkem teovõime äravõtmisi, et sedakaudu eraldada sikud lammastest ehk siis maailma asjadest midagi mõikav kontingent täiesti lihtsa- või lapsemeelsetest.

AS Hoolekandeteenused teenuste direktori Liina Lanno sõnul kasutavad oma õigust valimas käia umbes pooled teovõimelistest hoolealustest, ja mis poliitikasse puutub, siis pole töötajatel keelatud poliitikas osalemine.

Midagi taunimisväärset Koluvere hooldekodu juhtumis Hoolekandeteenuste juhtivtöötaja seega ei näe. "Mis puudutab kodude juhtide parteilist tausta, siis meie asutuse töötajatel pole keelatud osaleda poliitikas. Meie töötajad, sh juhid, on aktiivsed kogukonna liikmed, kellel on soovi ja oskusi kohaliku elu osas kaasa rääkida. Kui poliitiline tegevus osutub meie töökorraldust segavaks, siis me sekkume ja töötajal tuleb teha valikuid. Seni pole tõsiseltvõetavaid olukordi tekkinud."