Nelja kandidaati oli kuulamas paarkümmend noort. Foto: Juhan Hepner.
Reedel peeti Haapsalus innovatsioonikeskuses Innokas Haapsalu kooliõpilaste korraldatud valimisdebatti.
Sellest võtsid osa neli riigikokku kandideerijat: Lauri Luik Reformierakonnast, Andres Ammas Vabaerakonnast, Neeme Suur Sotsiaaldemokraatlikust erakonnast ja Imre Mürk EKREst.
Nende seas eristus teistest Mürk, kes kandideerib Tartus. Teied kandideerivad Hiiu-, Saare- ja Läänemaa ringkonnas.Arutelu modereeris Läänemaa ühisgümnaasiumi ajaloo ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Kalle Lõuna.
Kuna kuulajaskonnaks olid õpilased, puudutas enamik käsitletud teemasid sea, mis on oluline just noorte jaoks. Kandidaatidelt küsiti näiteks, kuidas muuta Eesti haridust konkurentsivõimelisemaks.
Reaalained ja karjääriõpe
Ammas ütles, et lisaks pedagooge puudutavatele teemadele nagu õpetajate tasustamine võiks olla üheks väga oluliseks sammuks üleriigiline matemaatikaharidust populariseeriv kampaania kampaania "Matemaatika, see on imelihtne".
Matemaatika ebapopulaarsus on Ammase sõnul Eestile väga halb, sest seab noortele erialade valikul piirid. Matemaatika tundmist eeldavad aga just need erialad, mis toodavad ühiskonnale lisaväärtust, nagu IT-sektor.
Murelikuks teeb Ammase ka nende noorte arv, kes peale gümnaasiumi lõpetamist oma haridusteed kutse- või kõrgkoolis ei jätka. Selliseid noori on praegu ligi kolmandik gümnaasiumi lõpetanutest.
"See on Eestile tupiktee. Pelgalt gümnaasiumiharidusega pole tänapäeval enam midagi teha," nentis Ammas.
Neeme Suur soovitas senisest enam siduda hariduse- ja tööküsimused, sest tihti ei tea noored, kelleks saada tahavad ja satuvad nii kõrgkoolis erialadele, mille vastu neil tegelik huvi puudub.
Suure sõnul tuleks panustada karjääriõppesse, millega tuleks alustada juba põhikoolis.
Mürk käis välja mõtte, et õpetajatele tuleks anda senisest rohkem aega enda täiendamiseks. Nii leiaksid nad lihtsamini inspiratsiooni, kuidas oma ainet õpilastele edasi anda. Samuti tasuks tema sõnul arendada Rajaleidja keskusi, kus noored saavad kasutada karjääri- ja õppenõustamisteenuseid.
Lauri Luige sõnul näitavad rahvusvahelised uuringud, et Eestis saab head haridust. Kõige olulisemaks pidas ta stabiilsuse tagamist hariduses. Samas leidis Luik, et senisest olulisemat rolli võiks koolides mängida ettevõtlusõpe.
Valimisea küsimus
Jutuks oli ka see, kas kohalike omavalitsuste valimistel tasuks lubada valima ka 16-aastased. Luik leidis, et kindlasti tasub noored valimiskastide juurde lubada.
Sama meelt oli Suur, kes ütles, et mida nooremalt on inimestel võimalus kohaliku elu kujundamises kaasa lüüa, seda rutem areneb neil välja ka vastutustunne. Seda mõtet pooldas ka Mürk.
Ammas on enda sõnul selles küsimuses veidi ettevaatlikum ja on valimisea langetamisele pigem vastu. Ta oli valimisea langetamist arutanud oma samasse vanusegruppi kuuluva pojaga, kes oli aga arvanud, et pole veel selliseks vastutuseks valmis.
Kui otsus valimisiga langetada peaks sündima, võiks Ammase arvates teha pigem nii nagu Norras, kus valimisiga alandati esialgu ainult piiratud arvus omavalitsustes.
Kuidas oma häält kuuldavaks teha
Õpilased tundsid huvi selle vastu, kuidas anda endast märku poliitikutele, kelle otsused puudutavad otseselt ka neid.
Kandidaadid olid ühel nõul, et kõige rohkem on kasu otsesest suhtlemisest poliitikutega. Neeme Suur tõi näite sellest, et tema telefoninumber on internetis vabalt leitav ja inimesed saavad talle alati oma arvamuse teada anda.
Mõnikord on selline avatus Suure sõnul tähendanud ka seda, et telefon on helisenud hilisel õhtutunnil ja kurdetud on isegi väga värvikaid muresid nagu tegi üks inimene, kes kartis, et teleriekraani kaudu jälgib teda Kalle Laanet.
Luik pani noortele südamele, et nad oleksid aktiivsed. Ta tõi näite sellest, kuidas tegi ise kooliõpilasena koos sõpradega Haapsalus noortele tegevuse leidmiseks ühise klubi.
Lõpuks, kui klubiga oli ühinenud arvestatav hulk inimesi, oli Luige sõnul juba omavalitsus see, kes nende poole pöördus ja küsis, mida noored vajavad.
