Kuu Lääne prefektuuris on möödunud kiires tempos, kuid on andnud mulle päris hea ülevaate siinsete maakondade politseitööst ja iga maakonna murekohtadest. Olen külastanud kõigi maakondade eelmise aasta töötulemuste arutelusid ja need on loonud arusaama senisest tööst ja ka koostöökogemustest. 5. veebruaril toimus arutelu Haapsalus ja sellest olid osa võtmas ka koostööpartnerid. Hea oli näha, et avaldati arvamust ja küsiti – oldi aktiivsed osalejad.
Kuritegevuse statistika on üks näitaja, mis annab hinnang maakonna turvalisusele. Eesti vaates oli registreeritud kuritegude arv languses, nii ka Läänemaal: kui 2013. aastal registreeriti siin 583 kuritegu, siis möödunud aastal 553.
Murettekitav on vägivallakuritegude arvu kasv: see arv on 144-lt kasvanud 178 kuriteoni. Kahjuks on see kasv tingitud eelkõige sagenenud lähisuhtevägivalla juhtumitest. Siin võib oletada, et neist juhtumitest on politseile rohkem teatama hakatud, aga kas see on ainuke põhjus, on teadmata. Selge on ka see, et kui politsei reageerib neile juhtumitele ja süüdlane saab karistada, siis see ei ole probleemi lahendus. Nende peredega on vaja tegeleda, sest ainult karistusega probleemi välja ei juuri ja on oht, et sarnased juhtumid võivad korduda. See on teema, millega saame erinevate osapoolte koostöös tegeleda: pärast karistuse määramist on teistelgi asjaomastel asutustel ja ametnikel vaja nende probleemsete peredega edasi tegeleda. Eriti aga neil puhkudel, kui vägivalla tunnistajateks, või mis veel hullem, kannatanuteks on lapsed. Vaja on tagada neile normaalne keskkond kasvamiseks ja arenemiseks. Ei ole saladus, et sageli on agressiivse käitumise mõjutajaks alkohol ja neil puhkudel tuleb jätkuvalt tegeleda ka vägivallatsejatega, et nad normaalse elu juurde tagasi aidata. Pöördun sinikohal kõigi inimeste poole: kui märgatakse, et sugulastel, tuttavatel või naabritel on peres korduvalt lahkhelisid ja pingeid, tülisid, siis seda muret politseiga jagada. See ei ole pealekaebamine vaid hoolimine – püüame üheskoos perele abi pakkuda. Kui suudame vägivalda ennetada ja probleemi lahendamisse vajalikke spetsialiste kaasates seda peret aidata, siis on see kordades parem lahendus kui menetleda ja karistada.
Varavastased kuriteod puudutavad samuti inimesi väga vahetult ning nendegi arv on natuke kasvanud, eelkõige varguste osas. See on selline kuriteoliik, mida lõplikult välja juurida ei ole ilmselt võimalik, kuid omalt poolt annab ka üht-teist ära teha, et vargusi vähem oleks. Oma vara suhtes hoolivust üles näidata ei ole kunagi liiast. Ilmselt oleks nii mõnigi vargus vähem, kui näiteks autodesse ei oleks ööseks või nähtavale kohale jäetud väärtuslikke esemeid, kui kõik jalgrattad oleks ka trepikodades lukustatud olnud jne. Hoolivust näitame üles ka sellega, kui trepikojas võõrast inimest märgates temalt küsida, et kuhu ja kelle juurde ta läheb – ainuüksi selline käitumine võib nii mõnegi halbade kavatsustega inimese minema peletada. Naabruskonnas kahtlast tegevust märgates on mõistlik sellest politseile teda anda.
Kuritegusid on Läänemaal toime pandud, kuid ka märkimisväärselt palju avastatud – avastamise protsent üle 70 on tulemus, mida teistel maakondadel ette näidata ei ole. Eks siinse politseijaoskonna tulemuslik töö on tunnustamist leidnud ka Andrei Taratuhini näol, keda sel aastal tunnustab teenetmärgiga Vabariigi President.
Liiklusealaste süütegude arv teeb ilmselt ka paljusid murelikuks, kuid eks selle arvu kasvu taga võib näha ka politsei head tööd – sellele on rohkem tähelepanu pööratud kui varem. Rahuloluks aga põhjust ei ole, sest nii liiklusõnnetuste arv kui ka neis vigastada saanud inimeste arv on kasvanud. Mõistetav peaks seejuures olema, et ainult politseilise järelevalvega muutust ei saavuta – vaja on inimeste hoiakute ja käitumisharjumuste muutumist ning üldise liikluskultuuri paranemist.
Narkokuritegudest politseile naljalt teatama ei tulda ja kui statistikas näitab arv kasvutrendi, siis on see tunnistus sellest, et politsei on jõudnud selle teemaga rohkem tegeleda, teinud head tööd. Naiivne oleks loota, et kui statistika tabelites nende ridade peal ilutseks null, siis probleemi ei ole ja narkoaineid maakonnas ei levitata.
Läänemaa geograafilise paiknemise tõttu on siinsetel inimestel kõrged ootused merepäästevõimekuse osas. Kinnitan, et kordoni nimetuse kadumine meie struktuuris ei ole seda vähendanud. Kohati võib küll tunduda, et kohanemine muutunud oludega käib üle kivide ja kändude, kuid tublid oma ala spetsialistid ei ole kuskile kadunud. Jõudumööda püüame ka korrakaitselise taustaga ametnikele, kel valmisolek ja tahe sellel alal kaasa lüüa, ka vastavat väljaõpet pakkuda.
Turvatunne ei olene ainult politseist – see on paljude osapoolte ühiste jõupingutuste tulemus. Loodame selles osas kõigi Läänemaa inimeste toetusele ning teeme üheskoos kõik selleks, et halbu asju juhtuks maakonnas järjest vähem.
Kaido Kõplas
Lääne prefekt
Narkokuritegudega siinsed, Haapsalu mendid, tegeleda ei taha. Loll võimalus ju kellelegi varba peale astuda..Kui nad kuu aega narkopesas Lemonis tõõd teeksid, oleks reaalselt ka läänemaa õhk puhtam.
ilus paks poiss heas toitumuses mis on sinu nimi, me tuleks sulle külla.
Ma siiani uskusin, et eestimaal päriselt ei ole olemas selliseid idioote, nagu esimene kommenteerija, ats ja valdo.
20 aastat oleme oma arust ehitanud ülesse demokraatlikku riiki. Aga oleme saanud ühiskonna kus peavoolu meediast erinevat arvamust omavaid inimesi nimetatatakse kohe idiootideks. See et need teistsugused arvamused peavoolu meedia kaudu pole sinuli jõudnud ja see et neid on varjatud vat see on idiotism. Kas see on demokraatia et fra mare paneb enda töölised konkureerima võimalikult madalatele palkadele ja süsteemi teine ots paneb neid konkureerimavõimalikult kallite toodete ostmisele. Kasum aga ränab rootsi pankadesse, sest enda omi meil ei ole. Leheilvesel antakse kõige selle varjamise eest aga teenetemärk.
Eesti ongi demokraatlik. Arvamusi on igasuguseid ja peabki olema, kuid ilmselge rumaluse ja harimatuse esitamine arvamusena ei ole loomulik.
Võtke sõna asjades, millest suudate aru saada. Kui ei saa aru, siis õppige või küsige teistelt ja alles siis esitage oma arvamusi. Kui inimene ei saa aru elementaarsest kapitalistliku majandussüsteemi alustest ja demokraatia on tema arust see, mis võrdub kommunismiga, on asi mitte arvamuses, vaid rumaluses.
Eelmise aasta kõige suurem kuritegu oli see et läänemaalt küüditati üle 300 inimese. Miks politsei selle kuriteoga ei tegele ? Miks süüdlasi vastutusele ei võeta.
ega ega head ei ole jah
Kuulge ,minge arsti juurde ! Teil puudub arusaam meie riigikorrast ja vabadusest minna kus on parem.
Suletud osakonnas vaba juurdepääs?
miks politsei nende varastega midagi ette ei võta? ei oska või ei taha?
Politsei ei tohi nendega midagi ett võtta muidu saab suurte onude käest riielda. Tartuuhinile tuleb selle eest orden anda et ta VEB fondiga ei tegeleks ja suurtele onudele varbapeale ei astuks. Olukord on sama sugune kui nõuka ajal. Rootsalased ju küsisid miks te küüditamise ajal politseid välja ei kutsunud. Praegu on täpselt sama lugu.