Pitsikeskuses õpetati Šoti kildi kandmist

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Kuvatud 3 pilti, galeriis pilte: 24

Haapsalus toimuvate Šoti päevade raames demonstreerisid Eesti Šoti kultuuriseltsi liikmed pitsikeskuses šotlasest torupillimängija pilgu all, kuidas enne 18. sajandit šotlased oma rahvarõivast – kilti kandsid.

Kui eelmisel aastal riietasid Šoti klubi liikmed varem valmisõmmeldud kilti Haapsalu linnapea Urmas Suklese, siis sel korral demonstreerisid klubi liikmed kuidas saab kilti kanda nii nagu seda tehti päris vanasti – õmblemata.

Klubi liige Seido Tšeponis selgitas enne kui 5 meetri pikkune Eesti rahvustartani kangas pitsikeskuse põrandale laiali laotati, mis on tartan ja kilt ning miks ja kuidas viimast kantakse.   

Tartaniks nimetatakse ruudumustrilist kangast, mille värvikombinatsioon on igal klannil erinev. Et lõnga värviti omal ajal taimedega, siis olid ka kanga värvid looduslähedased ja sõltusid ümbruskonnas leiduvatest taimedest.

Eestlastel on Tšeponise sõnul oma tartanimuster, mille kinkis meie riigile 2005. aastal Eesti aukonsul ja Šotimaa ettevõtja Iain Lawson. Eesti rahvustartanis on kombineeritud Eesti lipuvärve sini-must-valget Šotimaa kuninglikult lõvilipult laenatud  punase ja kuldsega.

Kui tänapäeval kannavad šoti mehed kilte, mis on eelnevalt valmis õmmeldud, siis enne 19. sajandit mässiti kangas ümber ilma nõela pistmata. Sellist kilti sai vajadusel kasutada ka teki või vihmamantlita.

Just seda viimast viisi Šoti klubi liikmed täna pitsikeskuses demonstreerisidki. Põrandale laotatud kangasse moodustati voldid, mähiti ümber keha ja kinnitati vööga. Šoti klubi juhatuse liige Eike Urke näitas, kuidas kildi nurki eri moel kinnitades saab moodustada taskuid, seljakoti, kus näiteks toiduvaru kanda või mantli.

Tänavused Šoti päevad olid Haapsalus juba teised. Linnapea Urmas Suklese sõnul sai idee alguse ülemöödunud aastal, kui ta sattus Noorte kaubanduskoja koosviibimisel istuma kõrvuti Suurbritannia suursaadikuga. „Sattusime rääkima, et Haapsalus on juba Itaalia veinipäevad ja Vene laat, miks siis mitte ka Šoti päevad,” lisas ta.

Nii nagu eelmiselgi aastal peeti täna Väikese viigi jääl maha kurlinguvõistlus ning õhtul toimub kultuurimajas pidulik õhtusöök Šoti luuletaja Robert Burnsi auks, kus pakutakse šoti rahvusroogasid ja meeleolu loob Šotimaalt kohale tulnud The Wullie Fraser  Ceilidh Band Šotimaalt.

Homme kell 12 loetakse aga kohvikus Raamat Robert Burnsi luulet.

IMG_2936 IMG_3009 IMG_3011 IMG_3031 IMG_3044 IMG_3067 IMG_3069 IMG_3074 IMG_3075 IMG_3085 IMG_3106 IMG_3107 IMG_3112 IMG_3121 IMG_3126 IMG_3135 IMG_3139 IMG_3147 IMG_3153 IMG_3158 IMG_3167 IMG_3191

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
5 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Kaarel
9 aastat tagasi

järjekordne Haapsalu joomaüritus suhteliselt väikesele seltskonnale

urmas
9 aastat tagasi

Nüüd tuleb siis välja milleks see pitsikeskus tehti. Selleks et Sukles saaks pensionäridele strippi teha ja mõne lõuatäie viski eest nende usaldust osata. Muidu aja neid penskareid mööda linna taga igal juhul soe ruum, kus enda valimiskampaaniaid läbi viia muidu peab kaubamaja ees külmetama ja luunjevi käest alandades luba ka veel küsima.

kriukel
9 aastat tagasi

Paluks järgmisel aastal pikemalt ette teatada.Eelmisel aastal toimus üritus palju hiljem,märtsis kui ma ei eksi.Sel aastal oleks tahtnud väga kohale tulla.Kahjuks on kaugemalt tulijatele oluline,et info jõuaks kätte vähemalt paar kuud enne üritust.Küsisin Läänemaa grupis facebookis paar korda,et millal üritus toimub.Kahjuks vastust ei tulnud.Ja kui inf lõpuks tekkis,oli minul juba hilja puhkust ja lennukipileteid planeerida.
“Läänemaa šotlane või siis Šotimaa läänlane”
PS kilt on olemas,seda austusest rahva vastu,kelle maal ma elan.

..
9 aastat tagasi

juua ikka antakse

sulkes ees ja sukles taga
9 aastat tagasi

Täiesti uskumatult põnev karneval. Isegi suklesele suudeti kelit selga ajada ainult lennukid olid pealaepealt puudu . Huvitav kas järgmine saam on kunstküüned ja näomaalingud. Enda kodukoha rahvariietes teda ei näe aga võõra kleidi ajab selga küll. Kas seda ka demonstreriti et iidsete soti tavade kohaselt ei kantud seeliku alla ka aluspükse. Enda kodukoha kultuuritradistsioone ei saa ausees hoiutud nüüd kiidetakse veel välismaa omi. Ega siin pole ka midagi imestada kui sellised ideed noorte vabamüürlaste ordu kokkutulekult ülesse korjatakse. Ma tahaks näha mõnda soti linnapead kes mõne võõra rahvariided endale selga ajaks. Kui teda mõne inglise rahvariidetes nähtaks siis läheks ilmselt… Loe rohkem »