2.2 C
Haapsalu
Teisipäev, 19. märts 2024

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Haapsalu pitsikeskus

Silt: Haapsalu pitsikeskus

Haapsalu müüb infopunkti maja maha

[caption id="attachment_421613" align="alignnone" width="1280"] Haapsalu turismiinfokeskus tegutseb Karja 15 majas viimaseid nädalaid. Seejärel tahab linnavalitsus maja müüki panna. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu turismiinfopunkt kolib veel enne suve pitsikeskusesse ja senine maja läheb müüki. „Senine turismiinfopunkt Karja 15 on avatud märtsi lõpuni ja alates aprillist tahame kolida kõik vajaliku pitsikeskusesse,“ kinnitas praegu infopunkti pidava SA Läänemaa juhataja Irene Väli. Tema sõnul võiks külastusinfo jagamine pitsikeskuses alata esimesel võimalusel maikuus. „Suvel juunist augustini töötab pitsikeskuses juba väljaõppinud ja kogemustega turismiinfotöötaja,“ ütles ta.

Haapsalu küsib pitsikeskuse maja remondiks toetust

[caption id="attachment_420555" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu plaanib pitsikeskuse maja remondiks küsida miljon eurot meetmest „Kättesaadavad kvaliteetsed avalikud teenused”. Linnavalitsus peab rahataotluse esitama 1. aprilliks, vastus raha saamise või mittesaamise kohta peaks linnale laekuma suvel. Remondi täpne hind selgub pärast ehitushanke läbiviimist.

Sõrmikunäituse staariks on Norra kindad

[gallery ids="419775,419776,419777,419778,419779,419780"] Haapsalu pitsikeskuses näitavad käsitööseltsi liikmed kootud sõrmkindaid – neid on eesti rahvuslikes mustrites ja üks paar isegi Norra Gudbrandsdaleni maakonna moe järgi. Veebruari algul tähistas käsitööselts kümne aasta möödumist pitsikeskuse avamisest praeguses asupaigas. Sõrmkindanäitus päris sünnipäevanäitusena mõeldud ei olnud, pigem osana seltsi tavast panna oma töid kahel näitusel aastas linnarahvale vaatamiseks välja. Sõrmkindanäitusel on seltsi 29 liikme kootud 67 kindapaari ja veel mõned, juba ajaloolised pitskindad. Kudumishuvilisi ühendav Kudujate Koopiaklubi kutsub sel aastal Eesti sünnipäeval kandma ehtsaid eesti kindaid. Eesti mustrid on kootud ka paljudesse pitsikeskuses välja pandud sõrmikutesse, millest mõned on natuke traditsioonilisemad kui teised. Sõrmikud on mõnel pool Eestis ka rahvariiete komplekti osa olnud. Sagedamini on neid kandnud naised. Näitusel on näha ka moodsamaid kindaid ja, nagu pitsikeskusest oodata, on mõne kindapaari kaunistamiseks kasutatud Haapsalu salli mustreid ja motiive. Haapsalu käsitööseltsi liikme Merle Saulepi sõnul polnud käsitööseltsi liikmed algul kindlad, et tahavad sõrmikunäitust teha, aga kavva see võeti. Mõne aja eest näitas käsitööõpetaja Siiri Reiman oma koolitusel veel spetsiifilisi sõrmikukudumise nõkse juurde. „Aga kõik kindad pole sugugi selle näituse jaoks kootud, mõned neist on isegi paar-kolm aastat vanad,“ ütles Saulep.

Haapsalu ehitab õpetajatele ja arstidele üürikorterid

[caption id="attachment_413232" align="alignnone" width="1920"] Haapsalu pitsikeskuse majja tuleb ka kaks korterit ja turismiinfokeskus. Foto: Malle-Liisa Raigla[/caption] Haapsalu linnavalitsus plaanib kolida turismiinfokeskuse pitsikeskusse ja rajada samasse majja kaks üürikorterit. Korterid tahab linnavalitsus pitsikeskuse hoone teisele korrusele ehitada selleks, et neid oleks võimalik üürida Haapsallu tööle asuvatele õpetajatele ja meditsiinitöötajatele. „Praegu huvi korterite vastu ei ole, aga see oleks suur argument, kui meil oleks neid pakkuda,” ütles Haapsalu linnapea Urmas Sukles volikogus.

Galerii: pitsipäeva kudumisvõistluse võit läks Pärnumaale

[gallery ids="409252,409254,409256,409258,409260,409262,409264,409266,409268,409270,409272,409274,409276,409278,409280,409282,409284,409286,409288,409290,409292,409294,409296,409298,409300,409302,409304,409306,409308,409310,409312,409314,409316,409318,409320,409322,409324,409326,409328,409330,409332,409334,409336,409338,409340,409342,409344,409346,409348,409350,409352,409354,409356,409358,409360,409362,409364,409366,409368,409370,409372,409374,409376,409378,409380,409382,409384,409386,409388,409390,409392,409394,409396,409398"] Fotod Kaire Reiljan Haapsalu pitsipäeva kudumisvõistluse võit tavakudujate hulgas läks sel aastal Pärnumaale, rekordhulga kudujate seast viis selle koju Urve Kibur. Pitsipäeva kudumisvõistlusele registreeris end tänavu 35 kudujat, neist 27 võistlesid nn tavakudujate kategoorias. Erikategoorias, kuhu pääsesid võistlema kudumisvõistluse varasemad võitjad ja Haapsalu käsitööseltsi liikmed, olid võistlejaid kaheksa. Nende hulgas võttis võidu Signe Pärt, kes oli võidukas ka 2012. aasta kudumisvõistlusel.

Põhikooli pitsid said näitusele

[caption id="attachment_400479" align="alignnone" width="2000"] Põhikooli õpilased panid enda kootud Haapsalu pitsid näitusele. Foto: Andra Kirna[/caption] Haapsalu põhikooli näitusel „Koovad kõik“ pitsikeskuses on vaadata õpilaste ja õpetajate kootud Haapsalu sallid ja rätikud. Näituse kuraator on klassiõpetaja Liia Lees, kes samuti oma pitsid näitusele on toonud. Juba mõni aasta koovad Haapsalu pitse peale õpilaste, kellel see on käsitöötunni kavas, ka õpetajad.

Haapsalu põhikool avas pitsikeskuses oma näituse

[gallery td_gallery_title_input="koovad kõik_andra" ids="400485,400467,400469,400468,400470,400474,400471,400472,400473,400475,400476,400477,400478,400479,400480,400481,400482,400483,400484"] Näituse "Koovad kõik" avamine Pitsikeskuses. Fotod Andra Kirna. Teisipäeval avas Haapsalu põhikool Pitsikeskuse oma näituse „Koovad kõik“.

Aneli Toht näitab üle võlli taaskasutuskunsti

[gallery ids="377882,377884,377886,377888,377890,377892,377894,377896"] Andra Kirna fotod Pensionipõlve pidava Aneli Tohti jaoks on taaskasutus eluviis – seda, mida kõike vanadest teksadest, pitslinikutest või ajalehtedest teha annab, näitab ta Haapsalu pitsikeskuses avatud näitusel. „Olen nii nördinud, kui võetakse uus asi ja visatakse peaaegu kohe minema, võetakse jälle uus… no mida te laristate!“ arvas Toht. Taaskasutust on Toht omasõnul harjutanud kogu elu. „Nõukaajal teistmoodi ei saanudki,“ tõdes ta. Kõigepealt tegi Toht tükkideks ema vanad kleidid – alguses nukkude, hiljem enda jaoks. Praegu peab Toht üheks oma lemmikmaterjaliks teksat, ka sõbrad-tuttavad teavad, et vanad teksad tuleb talle tuua. Vanadest teksadest teeb Toht peaaegu kõike – mitte küll voodikatteid ja vaipu, mida neist enamasti armastatakse teha, vaid kleite, seelikuid, jakke, aga ka kotte ja ehteid.