Nädalavahetusel sai Haapsalu promenaadil nautida lainete möllu. Foto: Arvo Tarmula.
Eelmise nädalavahetuse tormi aegne üleujutus jäi kardetust väiksemaks, kuid maru lõhkus osa Haapsalu toomkiriku plekk-katusest.
Kui esialgu lubati tormi tõttu nädalavahetusel Haapsalus 120–140 cm veetaseme tõusu, siis riigi ilmateenistuse vaatlusandmete järgi näitas mõõdik Haapsalu sadamas kõrgeimat veetaset laupäeva õhtul 87 cm üle keskmise.
Suur paanika
Suurem paanika läks lahti reede õhtul, mil üleriigilises meedias levis kuuldus, nagu oleks osa Haapsalu tänavaid üle ujutatud. Asi tegelikult nii hull ei olnud ja vee all oli vaid Jaama oja juurest Fra Mare spaasse viiv kõnnitee.
Märkimisväärsem looduse vaatemäng leidis aset hoopis laupäeva õhtul, mil marutuuled taas hoo sisse said. Vahepeal nõrgenemise märke näidanud torm kogus taas jõudu, mis tähendas, et meri ajas mitmel pool üle kallaste.
Tavalise kõrgusega kummikutega polnud laupäeval kella 18 paiku võimalik Jaama oja silla juurest kuiva jalaga Fra Mare spaasse kõndida.
Kõige raevukam oli meri laupäeva õhtul Haapsalu promenaadil, kuhu paiskusid merelained, mis kandsid endaga kaasa jäätükke.
Jääd ei olnud promenaadil lainetavas vees hästi näha, mis tähendas, et oli oht kukkuda, kui kogemata mõnele suuremale jäätükile peale astusid. Veidi pikemaks promenaadile tormi vaatama jäänud võisid arvestada, et lained nad märjaks pritsivad. Promenaadi ääres asuvate elumajade hoovi merevesi siiski ei jõudnud.
Toomkiriku katus sai kannatada
Üleujutuse asemel tegi Haapsalus kahju hoopis marutuul, mis lõhkus osa Haapsalu toomkiriku katusest. SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumide juht Anton Pärn ütles Lääne Elule, et kahjustada sai umbes 20 m2 katusepinda.
„Torm rullis seal pleki kokku. Praegu on see tagasi rullitud, aga ilmselt on plekk kahe sarika jagu liiga kortsus. Asendame selle ajutiselt koormakilega,” ütles Pärn.
Tema sõnul on sama katuseosa ka enne räsida saanud. „Ka varasemate tormidega on seal löönud pleki lainetama,” lausus Pärn.
Kuna juba oktoobrist käib toomkiriku katuse restaureerimine ja seal tegutsevad pidevalt töölised, ei kaotatud aega remondimeeste leidmise peale.
„On hea, et töömehed olid kohe võtta ja meil ei läinud ühtegi tundi töö organiseerimise peale. Saime kohe hommikul alustada,” lisas Pärn.
Imatra Elektri võrguteenuste juhi Kaupo Kuurbergi sõnul ei paistnud seekordne torm millegi erilisega silma. „Lühemaid madalpingerikkeid oli, aga suuremaid katkestusi ei olnud ühtegi,” lausus Kuurberg. Läänemaal on Kuurbergi sõnul elektriliine peaaegu 2600 km jagu.
Torm katkestas ajutiselt ka parvlaevaühenduse mandri ja saarte vahel. Väinamere Liinid jättis ära nii laupäeva õhtul kell 23 Rohukülast väljuma pidanud kui ka pühapäeval Heltermaalt kell 8.30 väljuma pidanud reisid.
Tugeva tuule ja jää liikumise tõttu tühistas Kihnu Veeteed reisiparvlaeva Reet reedesed väljumised Rohuküla-Sviby laevaliinil.
Lääne päästekeskuse pressiesindaja Kristi Kais ütles, et nädalavahetusel oli päästeametil kuus tormiväljakutset. Kõik need olid seotud murdunud puudega, mis takistasid liiklust. Puid oli teele langenud Martnas, Vormsis, Kullamaal ja Lääne-Nigulas.
Torm liigutas Haeskas tonniseid kive
Ridala vallas Haeskas asuva Tuulingu puhkemaja peremees Ants Ale ütles Lääne Elule, et seekordne torm ei olnud midagi väga erilist, kuid tuule poolt randa lükatud jäämass liigutas paigast mere kaldal asuvaid suuri kivirahne.
Ale ütles, et mäletab aega, mil need kivid olid praegusest asukohast paarisaja meetri kaugusel. Kui tuul lükkab randa rohkesti jääd, liiguvad ka need kivid.
„Ühte neist ei ole praegu näha, sest see on jäänud jäämassi alla, aga teist liigutas praeguse tormiga umbes 30 meetrit,” lausus Ale.
Pahandust Tuulingu puhkemaja juures torm siiski ei teinud, sest Ale sõnul jäi meretase majast eemale. „Veetaseme poolest oli see meil justkui tavaline sügisene kõrgvesi,” ütles Ale.
