Täna kell kaks algab Karuse kirikus hingedepäeva jumalateenistus. Pärast seda kell 15 minnakse Karuse kalmistule.
Esmalt antakse ülevaade kalmistu väravasse paigutatud infostendi saamisloost, edasi saab süüdata kalmudel mälestusküünlaid.
„Igaüks väärib, et teda mäletatakse,“ seisab Kinksi külaseltsi kutsel.
Katoliku kirik tähistab 2. novembril hingedepäeva ehk usklike surnute mälestuspäeva 1006. aastast.
1990. aastatel levis tava süüdata hingedepäeval koduakendel ja kalmistutel sugulaste haudadel lahkunute mälestuseks küünlad.
Hingedeajal (neljapäeva õhtuti) oodati hingesid koju. Sel puhul kaeti neile tuppa, sauna või toapealsele laud, mille äärde kutsusid peremees ja perenaine hingi nimepidi toitu maitsma. Neil paluti kaitsta põldu ja karja.
Hingedeaja lõpul tänati ja saadeti hinged taas ära.
Eesti rahvapärimuse kohaselt oli hingedeajal keelatud müra tegemine, naljatamine, naermine, kisamine, kärarikkad tööd nagu puude lõhkumine. Samuti olid keelatud villa ja lõngaga seotud tööd.
Hingedeaeg oli sügisel, mõnel poolt algas see juba mihklipäevast, mõnel pool peeti seda oktoobris-novembris, mõnel pool lõppes hingedeaeg alles enne jõule. Hingedeajal austati ja oodati koju surnud esivanemate hingi.