7

Eesti Panga president: Kommertspangad ei pea ülal pidama ebamõistlikku kontorivõrku

Kaire Reiljan

Kaire Reiljan

kaire@le.ee

Eesti Panga president Ardo Hansson vastas eile riigikogus sotsiaaldemokreetide 16. juunil esitatud arupärimisele sularaharingluse ja makseteenuste korraldamise kohta.

Ardo Hansson märkis, et Eesti Panga presidendina on ta kehtestanud minimaalsed nõuded sularaha ja makseteenuste osutamiseks hädaolukorras. Määrus nõuab, et neli suuremat panka Eestis taastaksid sularaha- ja makseteenused hädaolukorras 12 tunniga 70% ulatuses tavapärasest teenuse mahust. Kuidas pangad teenused taastavad, on nende otsustada, aga nad peavad teenuse taastamise kava kirjeldama Eesti Pangale, kes omakorda edastab selle informatsiooni Siseministeeriumi. See etapp on juba läbitud ja paari aasta pärast, kui olukord on muutunud, vaadatakse need plaanid üle, selgitas Hansson.

Hansoni arusaamise järgi on hädaolukorra seaduse mõte tagada elutähtsate teenuste taastamine hädaolukorras. Nimetatud seadus pole mõeldud lahendama seda, kui igapäevaselt pole inimestel ligipääsu mõnele olulisele teenusele. Samuti pole hädaolukorra seadus loodud eesmärgiga mõjutada linnastumise või ääremaastumise trende. „Tegemist on regionaalpoliitikaga, mitte hädaolukorra lahendamise küsimusega,“ ütles Hansson. Ta lisas, et regionaalpoliitika on Riigikogu, valitsuse ja kohalike omavalitsuste pärusmaa. Teisalt on sularaharingluse küsimused Eesti Pangale olulised ja me soovime sularaharingluse poliitika kujundamises osaleda, kinnitas Hansson.

Eesti Panga president ei leia, et kommertspangad peaksid üleval hoidma ebamõistlikult suurt kontorite ja sularahaautomaatide võrgustikku. Tema sõnul pole erilist vahet, kas seda peaksid üleval pangakliendid või Eesti maksumaksja. Tegemist on ikka ebamõistlikult kuluka lahendusega.

Samas aga peaksid kommertspangad senisest selgemini sõnastama oma nägemust pangateenuste kättesaadavuse teemal ja tulema ise välja ühiskondlikult aktsepteeritud lahendustega. „Kokkuvõttes võiks Eesti Panga hinnangul sularaha- ja makseteenuste üle-eestiline pakkumine olla põhimõttena majanduslikult tõhus. Samas peab ligipääs pangateenusele olema kättesaadav inimestele Eestis. Seega peame Eestis leidma paindlikke alternatiivseid lahendusi,“ ütles Hansson. Ta kutsus kommertspanku, riigiasutusi ja kohalikke omavalitsusi ülesse osalema aktiivselt pangateenuste kättesaadavuse arutelus, mis toimub majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi eestvedamisel.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Mart
Mart

Siis võiks ka EP president nõuda pankadelt ka mõistlikku kasumit.

Juhan
Juhan

järgmiseks keelduvad sularahast kauplused – sularahaga arveldamine tekitab ebamõistlikult kulu

äraostetud
äraostetud

meenutame, et laalike oli swedpanga üüratul palgal, mida siit veel tahta

kodanik 2
kodanik 2

Kus jookseb piir mõistliku ja ebamõistliku vahel? Näiteks kaldtee ratastoolidele tundub olevat mõistlik, normaalne pangateenus enam mitte. Võibolla peaks riik ka kõik muud panga kulud kinni maksma, panga enda mureks jääks kasumi sissekasseerimine ja Rootsi vedamine? Eesti majandust need pangad nii ehk naa juba ammu ei edenda. Kõik see on ilmselgelt riigi ja EP tegemata töö.

ohjah
ohjah

Inimesed ei pea ülal pidama ebamõistlikku rahandussüsteemi ja valitsust. Anna-oma-rahale-pangavaba-päev tuleb teha.

mina+nõustun+ka
mina+nõustun+ka

pooldan igati – hooandjast saab raha ka küsida et seda korraldada http://www.hooandja.ee/

kodanik
kodanik

ma ei saa aru sotsiaaldemokraatidest, ise on valitsuses ja pärivad sisuliselt endalt aru. kooseluseadusega ei päri aru, vaid suruvad ennaktempos.

wpDiscuz