Juulikuu viimasel nädalal avaldatud majandusuudiste põhitegijaks ei olnud tavapärased jaekaubandus- ja tööstusnäitajad Eestis ega ka oodatust parem majanduskasvu number (4%) USA-st või oodatust tagasihoidlikum, kuid siiski viisakas kasv Rootsist (1,9%), kirjutab SEB majandusanalüütik Ruta Arumäe.
Jaekaubandus- ja tööstustoodangu kasvud näitasid, et kuni juunikuuni olid asjalood majanduses suhteliselt muutumatud. Tarbija oli juunis ikkagi jätkuvalt üsna muretu ning käis vilet lastes ja alanenud hindu nautides poode mööda ringi ning tööstustoodang ei ole samuti kukkunud, vaid seisab enam-vähem paigal. Viimaste uudiste valguses ei tundu aga veidi kaugem tulevik enam sugugi sama muretu olevat. Ehk juuli- ja augustikuu veerevad veel üsna sama muretult mööda, kuid sügispilvedega koos võivad saabuda hallimad toonid ka jaekaubandusse. Seda võib oodata eelkõige siis, kui tööstustoodang kukkuma peaks.
Põhiteemaks, mis edasise suhtes küsimusi tekitab, on loomulikult sanktsioonid Venemaa suhtes ja see, kuidas need hakkavad meie majandust mõjutama.
Ajaloost on teada, et suuremate probleemide esilekerkimisel unustatakse väiksemad ning uue maailmakorra potentsiaalne kangastumine Euroopa liidrite silmis suutis 28 muidu üsna erimeelset Euroopa riiki Vene küsimuses ühe mütsi alla tuua. See iseenesest on juba märkimisväärne positiivne saavutus Euroopale.
Sanktsioonid kehtestati Venemaa võtmesektorite suhtes, kuid mitte tervikuna, vaid suuremate ja riigi osalusega pankade ja ettevõtete suhtes. Sanktsioonid on värsked ja nende mõju pole jõutud veel eriti kusagil analüüsida. Pealiskaudsel hinnangul on seda ka raske teha, sest need ei puuduta majandusharusid tervikuna, vaid nende mõjud hakkavad lahti rulluma järk-järgult.
Otsesed mõjud Eestile puudutavad kindlasti transiidisektorit. Transiidi osas oleme sellek saastaks juba arvestanud märgatava langusega, kas või kui palju sellest sanktsioonide tõttu lisandub, on teadmata. Võib-olla jõutakse järgmiseks aastaks praeguste valitud ettevõtete sanktsioonidest Vene majanduse täieliku sanktsioneerimiseni. Venemaa omalt poolt ei ole igatahes suunamuutust indikeerinud.
Otsese mõjuna Eesti tarbijate jaoks võib meile jõuda ka potentsiaalne nafta hinna tõus. Või – miks mitte – ka gaasi hinna tõus.
Mõju Eestile ei tulene mitte ainult otseselt Eestit puudutavate kaubavoogude, vaid ka Euroopat tabavate mõjude kaudu. Näiteks peavad mitmed Euroopa kütuse suurfirmad silmitsi seisma tulude vähenemisega. Osa globaalseid suurettevõtteid plaanib tegevuse Venemaal koomale tõmmata. Venemaa hädade nakkusena tabab langus ka teiste Ida-Euroopa riikide aktsiaturge, mis laiendab mõjude ulatust. Loomulikult väheneb ka Läti ja Leedu majanduskasv.
Sanktsioonid hakkavad kuivatama Venemaa finantssüsteemi ning annavad uut hoogu kapitali põgenemisele Venemaalt. Kapitali piiratud kättesaadavus ja kõrgemad intressid, samuti kapitali põgenemine riigist annavad täiendava hoobi investeeringute langusele, mis on olnud siianigi Vene majanduse peamine majandusarengut takistav tegur.
Reitinguagentuuri Moody’s hinnangul ei ole tõenäoline, et sanktsioonid põhjustaksid Venemaal likviidsuskriisi, kuna nii Venemaa ettevõtetel kui ka riigil on märkimisväärsed valuutareservid, mis katavad nende võlakohustuste refinantseerimisvajaduse.
Seega võib Putin end veel mõnda aega võitmatuks pidada ja kriisil on suur potentsiaal pikaajaliseks venida. Kriisi pikaks venimine ning edaspidine võimalik sanktsioonide laienemine võib aga esile kutsuda vajaduse riigi valuutareservi märkimisväärse kiirusega kulutama hakata. Piiratud ligipääs finantseerimisele ja kapitali väljavool riigist viivad rubla devalveerumisele ning keskpangal tuleb reserve kulutama hakata. Vähenevad reservid, nõrgem valuuta ja kapitali väljavool, kõrgemad intressid ja alanevad aktsiahinnad tirivad majandust kõik ühiselt majanduslanguse suunas.
Millal kõik mõjud Eestini jõuavad, seda on raske ennustada. Osa mõjusid oli tunda juba teises kvartalis, ekspordimahtude vähenemises Venemaale. Samuti kukkus Venemaa turistide arv, kuna Venemaa kiire inflatsioon ja valuuta devalveerumine on õõnestanud Vene elanike ostujõudu. Teisel poolaastal ilmselt süvenevad ekspordi langus Venemaale ja transiitkaupade vedude mahu langus. Venemaa majanduslanguse mõjud võivad kohale jõuda alles järgmise aasta jooksul.
Võrreldes eelmise Vene kriisiga 1999. aastal, on omatoodangu eksportijatel tänaseks oluliselt rohkem alternatiive, kuhu oma toodang Venemaa asemel suunata, raudteerööbastega maa külge aheldatud transiidisektoril seda võimalust paraku eriti ei ole. Vaadates pikemalt tulevikku, olekski mõistlik pilgud uutele turgudele suunata, sest Venemaa plaan paistab olevat isoleerida end nii või teisiti maailmast pikaks ajaks.
Ruta Arumäe
SEB majandusanalüütik
