14

Tiina Brock: Miks tulla õppima Läänemaa ühisgümnaasiumi

Urmas Lauri

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Elan Haapsalus ja õpetan Läänemaa ühisgümnaasiumis sellepärast, et see linn meeldib mulle väga ja ma armastan oma tööd. Mulle on tehtud tööpakkumusi nii Tartus, Tallinnas kui ka Helsingis. Ma pole lahkunud. Ma võinuks oma tütre saata kooli nendesse linnadesse, aga pole seda vajalikuks pidanud, kirjutab Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja Tiina Brock.

ühisgümnaasium2013/2014. õppeaasta on enamikul õpilastel lõppenud. Ees ootab järgmine klass või tuleb valida uus kool järgmiseks kooliastmeks. Gümnaasiumiõpinguteks on Haapsalu linnas juba teist aastat järjest valida vaid Läänemaa ühisgümnaasium (LÜG). Valikut justkui polegi. See on aga pisut ekslik arvamus, sest valikuid saab teha koolisiseselt. Südamerahuga võin öelda, et LÜG on kõigest aastaga end tõestanud – see on hea kool.

Miks siis tulla just Läänemaa ühisgümnaasiumisse?

Riiklikus õppekavas on gümnaasiumiastmes ette nähtud 63 kursust õppeaineid, mis peavad olema kõikides koolides täpselt ühesugused, ja ühe kursuse ulatuses uurimistööd. Kohustuslikud on näiteks 6 kursust eesti keelt, 8 kursust kitsastvõi 14 kursust laia matemaatikat jne. Gümnaasiumi lõpetamiseks peab olema läbitud kokku 96 kursust, seega on võimalus koolil ja ka õpilasel otsustada 32 kursuse üle.

Eelnimetatud 32 kursusest 20 on laia ja kitsa matemaatika põhised ja seega kõigil ühesugused vastavalt matemaatika valikule. Lai matemaatika on kohustuslik reaal-, loodus- ja majandussuunas, aga seda võivad valida ka kõik teised suunad. Teistes reaalainetes on neil siiski erinevused. Kes valib laia matemaatika, saab kõiki reaalainete kursusi rohkem ja lisaks veel mõned ülekooliliselt paika määratud kursused. Kitsa matemaatika valinu saab samuti matemaatikat 4 kursust ettenähtust rohkem, kuid teisi reaalaineid mitte, peale selle aga näiteks 3 kursust C-võõrkeelt. 32 kursusest 4 on õpilase oma vaba valik ülekooliliste valikainete hulgast. Üle jääbki vaid 8 suunakursust. LÜGis on selle tarbeks tehtud suunad ehk kallakud, mida on kokku 6: reaal-, majandus-, loodus-, sotsiaal-, humanitaar- ning spordi ja tervise suund.

Teiseks ongi meie kooli eelis selles, et me arvestame õpilaste huvidega (pakume suunaõpet), ja see on selle aasta kogemuse põhjal end õigustanud. 8 suunakursust 96st on nagu väike maius, mille valib õpilane oma eelistuse põhjal. Kas ta soovib aastas paar-kolm kursust programmeerida, veidi majandusega põhjalikumalt tutvuda, õues loodusaineid praktiseerida, katseid teha, avastada teatri ja/või kunstimaailma, teha rohkem sporti või uurida põhjalikumalt ajalugu ja politoloogiat, see on õpilase valik, mille ta teeb 10. klassis ja mis tegelikult tema hariduses midagi ei muuda. See ei otsusta erialavalikut ega sulge ühtki ust tulevikus.

Ka humanitaarsuunas õppija saab valida arsti, juristi või arhitekti kutse ning reaalsuunas õppija astuda sisse teatrikooli või õppida disaini. Ükski suund ei pane ühtki teed kinni, see teeb vaid õppimise kolmel aastal endale meeliköitvamaks, pakub enamat rahuldust ja annab võimaluse end paremini tundma õppida: aitab mõista, mis meeldib ja mis kohe üldse mitte.

Selle aasta õpilaste tagasisidest saime teada, et valitud suunaga ollakse väga rahul. Olgugi et neid suunakursusi on nii vähe, on need eriti oodatud ja armastatud. Neid koole, kus pakutaks sellist valikut, ei olegi Eestis palju. Õpilase valik (suund ja valikkursused) on küll kogumahust väike (12 kursust 96st), aga tähtis, et end koolis hästi tunda.

Kolmandaks on võimalus kaasa lüüa väga hästi toimivas õpilasaktiivis, vahvatel kooliüritustel, huviringides, teha televisiooni, alus on pandud nii mõnelegi traditsioonile. Õpilased on osalenud üleriigilistel võistlustel ja konkurssidel, kust on saadud kõrgeid kohti. Pole ühtki põhjust mitte uhke olla oma kooli üle. Vaieldamatult on meie koolis esikohal õppimine ja pingutama peab tulemuste nimel igas gümnaasiumis, meie poolt on loodud selleks aga tingimused.

Mina kui humanitaarsuuna õpilaste klassijuhataja ja ühe õpilase ema võin öelda, et see suund vastab igati nende ootustele või isegi ületab need. Olen sama kuulnud ka teiste klassijuhatajate käest. Enne õppeaasta algust kaalusid mitmed äraminekut, kuid nüüd peavad tunnistama, et tehtud valik on seni nende elu parim, seda ilma pateetikata ja täiesti ausalt.

Läänemaa ühisgümnaasiumi eesti keele õpetaja
Tiina Brock

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
hah
hah

sellepärast ongi see nimekiri lühike ,sest iga terve inimene saab aru ,see kool pole tasemel…

Anonüümne
Anonüümne

Täpselt õige.
mis siis et olematu tasemega ja uhke skandaalse kunstiga (loe: lennula), mis sellest et õpilastel pole enam gümnaasiumi osas valikut, aga kõige tähtsam on see et linna rahakoti pealt on gümnaasium ära ja saab seda raha mujale kasutada (loe: mitmekordse hinnaga aurupaati osta).

Haapsalu on üldse viimasel ajal kummalisi valikuid teinud, tundub et Sukles hakkab lõpetama oma valitsusaega.

Kahjuks
Kahjuks

Täna avaldatud sisseastujate nimekiri on üsna lühike…

jah
jah

kõik sõltub inimesest,tema valmidusest end õppetööle pühenduda ja kõrgemaid eesmärke seadma.Olgem ausad, mõnele töökohale sa ei saagi kandideerida kui sul puudu magistrikraad…

Rein Vatku
Rein Vatku

Eks oma olemuselt inimene omandab põhikoolis esmased teadmised, gümnaasiumis omandab intelligentsuse /mitte alati muidugi/ ja kõrgkoolis õpib õppima ehk siis omandab oskuse muutuvas situatsioonis kaasaegseid teadmisi omandada. Gümnaasium on selles reas vägagi oluline. Kutsekooli kohta ma ei oskagi arvamust avaldada, eks inimene peaks kodunt kaasa juba saama laialdase töötegemise oskuse…

Aivo Männik
Aivo Männik

Esmased teadmised omandab inimene oma vanematelt. Põhikoolis ja gümnaasiumis teadmised laienevad, kuid sellega ei kaasne intelligentsus. Intelligentsus on pigem kaasa sündinud ja kodus arenenud. Kõrgkoolis õpitakse eelkõige elama. Kui eelnevalt pole õppima õpitud, siis kõrgkool ka enam ei aita. Nõustun aga igati, et gümnaasiumi läbimine on väga oluline inimestele, kellel suuremad eesmärgid. Kutsekool on minu arvates tänapäeval enamuse noorte jaoks palju õigem valik. Kutsekool annab töökoha, kõrgkool aga tihtipeale mitte.

Hah
Hah

Gümnaasium = 3 aastat tühja passimist. Kutsekool = saad sama hariduse mille gümnaasiumis ning lisaks saad eriala selgeks. Gümnaasiumi võib pikalt saata nüüdsest.

õpilasele
õpilasele

keegi ega miski ei saa sinust teha parimate eksamitulemustega õpilast,ainult sina ise saad.Ja elus pead ka ise hakkama saama ja ise vastutama.Ära ütle,et see on paha kool või paha õpetaja,küsi eelkõige,kes ma ise olen ?

teine õpilane
teine õpilane

Tüüpiline pedagoogi jutt – õpilased on kas lollid või targad aga õpetajad on eranditult kõik targad, kuid ohh häda, neist tarkadest ei sõltugi midagi, sõltub ainult õpilastest. Oi jah, kurb lugeda sellist jama.

õpilane
õpilane

Mida teil pakkuda on? Koht eksamite edetabelis napilt esisaja lõpus, kas see peaks mind tõmbama?

?
?

LÜG tegutseb alles esimest aastat…

mnjah
mnjah

Mulle Tiina väga meeldib, minu meelest oleks ta sobiv inimene Haapsalu hariduselu juhtima, aselinnapea koht igatahes sobiks ideaalselt! Samas iga inimese jaoks vist ei ole uhke cv oluline ja Tiina kuulub kindlalt nende sekka.

Kätlin
Kätlin

Jutt on Läänemaa Ühisgümnaasiumist, mitte Haapsalu linnast. Haapsalu linnal on aselinnapea olemas ja ta ei ole seotud riikliku LÜG-iga. Artikkel on ilmne humanitaarharu promomine, aga peale selle on veel mitu haru, mis ka vajaksid tutvustamist. Ja rääkida, et kool tegutseb alles esimest aastat, ei puutu ka tulemustesse. Kuhu on kadunud HG ja HWG senine edukus (vaata eelmise aasta tulemusi!)?

.
.

Kätlin, no aga esita see HG ja HWG küsimus linna haridusjuhtidele!

wpDiscuz