Riigikogu õiguskomisjon otsustas tänasel istungil, et saata esimesele lugemisele seadus, mis võimaldab kooselu registreerida neil paaridel, kes abielluda ei saa või ei taha, kuid soovivad siiski kooseluga seonduvaid õiguslikke tagatisi.
Hiljem teatas riigikogu pressiteenistus, et riigikogu õiguskomisjon tühistas oma tänasel korralisel istungil tehtud otsuse kooseluseadusest, sest tekkis vaidlus, kas fraktsioonitu Kalle Laaneti asendamine Reformierakonna fraktsiooni liikme Imre Sooäärega on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse järgi võimalik. Komisjon otsustab oma homsel istungil (algusega kell 13) kooseluseaduse edasise menetlemise.
Komisjon tegi riigikogu juhatusele ettepaneku võtta seaduseelnõu täiskogu päevakorda 17. juunil ja esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekuteks on esialgse kava järgi aega kuni sügiseni, täpsemalt 12. septembrini.
Praegusel kujul seaduseelnõu ütleb, et kooselulepingu saavad sõlmida kaks täisealist ja teovõimelist inimest olenemata soost. Vähemalt ühe isiku elukoht peab olema Eestis.
Lepingut ei või sõlmida isikute vahel, kellest vähemalt üks on lepingu sõlmimise ajal abielus või kellel on kehtiv kooseluleping. Leping sõlmitakse notariaalselt tõestatud vormis ja selleks peavad elukaaslased tegema isikliku tahteavalduse.
Lepingu sõlmimise käigus tuleb valida kolme varasuhte liigi hulgast sobiv varasuhe: varaühisus, juurdekasvu tasaarvestus või varalahusus. Kooselulepingu kehtivuse ajal on registreeritud elukaaslastel teineteise suhtes ülalpidamiskohustus. See, kuidas isikud täpsemalt lepinguga seonduvaid õigusi ja kohustusi teostavad, sõltub nendevahelisest kokkuleppest. Näiteks saavad pooled leppida kokku ka lepingujärgses ülalpidamiskohustuses. Kooseluleping kantakse rahvastikuregistrisse ja valitud varasuhe abieluvararegistrisse.
Kava kohaselt jõustub seadus 2015. aasta 1. jaanuaril.
Euroopa Liidus on samasoolistel partneritel võimalik kooselu registreerida 14 riigis, neist neljas riigis (Belgia, Luksemburg, Prantsusmaa ja Holland) on kooselu registreerimine sooneutraalne.
