Haapsalu linnapea Urmas Sukles.
Haapsalu linnapea Urmas Sukles ütles Ärilehele antud intervjuus, et läänlaste valulise reaktsiooni põhjused Swedbanki otsusele peituvad sügavamal kui vaid sularahateenustest ja valuutavahetusest ilma jäämine.
„Pigem on läänlaste reaktsioon psühholoogiline, et näe – jälle võeti meilt üks asi ära!“ selgitas Sukles Ärilehele läänlaste hingeelu. Linnapea ütles, et valgustas seda aspekti ka Swedbanki Lääne-Eesti regiooni direktorile Egon Jekabsonile, kelle maakonnalehele Lääne Elu antud ebaõnnestunud viide lennukitele ja kruiisilaevadele, mida Haapsalus pole, läänlased põhjusega tagajalgadele ajas.
„Leppisime Jekabsoniga kokku, et teeme linnavalitsuse ruumides kogunemise – panga esindajad ja omavalitsusjuhid, et rääkida silmast silma, mitte läbi ajakirjanduse,“ lisas Sukles.
„Inimesed on täna Swedbanki peale väga pahased, aga kui neilt küsida, millal viimati pangakontorist sularaha võtsid, siis nagu eriti ei meenu,“ rääkis Sukles, kelle isiklik arvamus on, et kui Swedbank oma teenused kokku tõmbab, siis tegelikult mingit katastroofi ei tule – SEB kontoris on need teenused endiselt olemas.
„Probleem on, aga see ulatub Swedbankist palju kaugemale ja on palju suurem. See on terve Eesti probleem – kogu elu koondub Tallinnasse ja selle ümber olevasse „kuldsesse ringi“. Seda pankadega vägikaigast vedades ei lahenda. Siin on vaja valitsuse ja riigi tuge, et inimesed ja ettevõtjad tuleksid väikestesse linnadesse ja maapiirkondadesse tagasi,“ ütles Haapsalu linnapea.
Sukles nentis, et kui Eestis üldse mingit regionaalpoliitikat on, siis väga tagasihoidlikus koguses. „Täna pole ju mitte ühtegi hooba, mis ettevõtjaid Haapsallu ja Läänemaale meelitaks. Ja eks inimesed lähevad omakorda tööle sinna, kus on kõrgem palk ja parem logistika. Nagu näiteks Tallinnas,“ märkis Sukles.
Vastuseks küsimusele, kuidas seda olukorda pöörata saaks, vastas Sukles: „Ütlen ausalt – ma ei tea.“
Haapsalu – momendil stagneerunud linn nii nagu meie riik. Panga tegevus on tagajärg.
Swedbank informeeris Suklest eelolevatest muudatustest aga vennike kindlasti lihtsalt muigas selle peale – mul Haapsalus hea elada. Mull, mull, mull….
see suurem probleem on linnapea suutmatus midagi juhtida või ühiskondlikest protsessidest aru saada. seega ei saa vastutusvõimet ju tekkidagi.
aga mulle meeldivad need viimase aja uudised. Jälle kord Haapsalu vabadusvõitluses eeskuju andmas. Alles see oli kui loobusime orjalikust nimest Keisrite Kuurort, nüüd siis loodetavasti algab Haapsalu vabanemine tänapäeva orjastajatest. Las aga pakivad jah asjad siin kokku ja loodan et kunagi saab terve Eesti liigkasuvõtjatest priiks.
Eesti Vabaks!! Pangavabaks!!
LHV kliendina kui võtad swedpanga pangaautomaadist sularaha maksad teenustasu vähem kui swedpanga enda klient 🙂
LHV koduleht ütleb sularaha väljavõtmise kohta: Kõikidest pangaautomaatidest.
Arvelduskontolt Eestis ja Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis 1 € ja mujal välismaal 2 € + 2,5% summast. Krediidikontolt alati 2 € + 2,5% summast.
Infopäring sularahaautomaadist 0,2 €.
Swedbank koduleht ütleb: Sularaha väljavõtt oma panga sularahaautomaatidest kuni 2000 € ühes kalendrikuus tasuta.
Rohkem kui 2000 € ühes kalendrikuus 0,3% summast, mis ületab 2000 €. Saldopäring ja väljavõte (Eestis) Swedbanki automaatidest tasuta
Kuulge oma katkise raha jutustajad-SEB jääb ju alles. Pole neid kontoreid enam paljudes kohtades,kõik toimib edasi.
ansipi edu on ka mull, kogu su elu võib mull olla:) põe edasi:D
Hakkab tunduma jah peale viimaseid uudiseid,et on tegemist ülespuhutud ajakirjandusliku mulliga.
Aga kui mul on rahakoti vahel katkine, seega ka sularaharingluseks kõlbmatu rahatäht- mida siis teha?
Swed väitis TV’s, et teavitas Suklest ja Maavanem Mäesalut oma sularahaotsusest juba jupp aega tagasi. Kas ka Karialidu, ei tea. Miks need mehed midagi ette ei võtnud?
2015 toimuvad Riigikogu valimised. Haapsalu prominentide ja parteilaste ülesanne on tegelikult see suht tühine asi suureks puhuda ja hetkel on käivitatud juba valimiskampaania eelfaas. Iga selline juhtum võimaldab olla pildis ja näidata hoolivust oma valija suhtes. See on valimiskampaaniate klassika ja oleks väga vaja, et inimesed selle populismi läbi näeksid.
Oskarilt ju lausa kibe tõde välja toodud.
Variante palju pole: Esiteks, lühike perpsektiiv – mehed mõtlesid, et “по x.., mingi pseudoprobleem, läheb rahulikult elu edasi ja vaevalt et kedagi teist ka huvitab”. Teiseks pikk perspektiiv – mehed mõistsid, et teema tõuseb ülesse ja saab korralikult vahutada ja patriooti mängida, kartmata et peab reaalselt vaeva nägema (sest tegelikult ju ikka suht “по x…”). Kohene reageerimine – see oleks võib-olla väike omavaheline arutelu ja kui isegi KOV oleks suutnud midagi kokku leppida, oleks see panga palvel kindlasti vaikseks jäetud. Seega null PR väärtust, aga praegu on fun särki rinnalt lõhki rebida. Kolmas variant – kah suht reaalne – oleks… Loe rohkem »