Riigikogu liige Neeme Suur. Foto: Urmas Lauri.
9. juunist muutub Swedbanki Haapsalu kontor sularahavabaks. Sisse- ja väljamakseid saab edaspidi siin teha üksnes pangaautomaatides. Kaob ka valuutavahetus. Lääne Elu uuris Läänemaaga seotud poliitikutelt, mida arvavad nemad sularahavaba kontori loomisest.
Riigikogu liige Neeme Suur:
Eelkõige on tegemist siin panga enda poliitikaga.
Siiski ei ole jutt pelgalt väikese hulga inimeste harjumustest või ümberharjumisest. Pank on seaduse silmis makseteenuse pakkuja, seega peab ta vahendama ka sularahaga tehinguid.
Kui üks pank nüüd ütleb inimestele, et „palun, ikka, jah, aga ainult automaadi kaudu“ siis ta seadusega pahuksisse ei lähe, küll aga peletab endast teatud kliendid eemale.
Konkreetsete tehingute hulk võib küll olla väike, kuid sularahatehingutest loobumine näitab lihtsalt panga suhtumist. Sularaha juures peab veel silmas pidama, et sularaharingluse tagamine on hädaolukorra seaduse kohaselt elutähtis teenus.
Elutähtsa teenuse osutaja ehk pank on kohustatud tagama sularaha ringluse, ka hädaolukorras. Eesti Pank, kui korraldav asutus on selleks hulgaliselt nõudeid esitanud ja neid tuleb ka Swedbankil täita.
Seadus ei ütle, et pangas peavad just töötajad sularahaga tegelema ja see olekski liigne piirang. Põhimõtteliselt saab pank inimesega suhelda ka ainult automaadi abil. Tegemist pole aga bensiini ostmisega automaattanklast.
Pangateenus on eelkõige usaldussuhe ja minu arvates nõuab usaldus personaalset suhtlemist ja näost-näkku kohtumist. Millist suhtumist kliendid eelistavad – selle vastuse annab meile turg ja konkurents.
See et pank oma teenindusvõrke koomale tõmbab ei ole märk Läänemaa ääremaastumisest, vaid üleüldine tsentraliseerimise nähtus, mis ei iseloomusta ühte panka vaid üleüldse Eesti elu praegu. Asjade korraldamine on inimestest eemaldumas.
Minu arvates on see halb ja usun, et sellele tuleb ka piir. Pank tõenäoliselt koliks heal meelel ennast tervenisti internetti ja kohustaks sinna kolima ka kõigi inimeste maksetoiminguid.
Kui ta sellega hoiab kokku mingi osa oma kuludest aga samas kaotab mingi osa usaldusest, siis tulevad turule teised ettevõtted, mis teistsugust teeninduskultuuri viljelevad. Me alles kasvame ja areneme tegeliku ettevõtliku kogukonna suunas.
Nüüd alles hakkame nägema, et toiduainetetööstuses on suurte tegijate kõrval piisavalt ruumi ka väiketootjatele. Ka jaekaubandusest ei kao pisikesed poed kuskile, olgugi, et supermarketid aina suuremaks lähevad.
Ka sularaha ja sularahatehingud ei kao kuskile. Kui mingi riik võtaks sularaha ära kaotada, siis inimesed mõtleksid selle ise uuesti välja ja võtaksid kasutusele.
Mitmetes Euroopa riikides on pangad hoopis ühistud, nende omanikuks on inimesed ise ja inimesed ise määravad ka ettevõtte poliitika. Eestis on hoiu-laenuühistute tegevus alles arenemisjärgus.
Eesti riik saab teha seda, et toetada ühistulisi tegevusvorme ja väiketootmist ning hoida vaba turumajanduse toimimas nii, et suurettevõtted meie elu ahistama ei hakkaks.
Seda, et Swedbanki Haapsalu kontorist sularahaga arveldamine kaob, panevad aga väga hästi tähele nii tema kliendid kui konkurendid.
Kuule Suur, kas sinu arvates koliksid pangad siia sinna või on sul vaja mingeid hääli võita. Loe inimene nats majandust ja saa aru et sinusugust enam keegi riigikokku ei vali, lõpeta ära see lolluste jahumine siin Lääne Elus. kui sul on miskit tarka õelda, ütle riigikogus aga seal sind pulti ei lasta sest oled ullike. Palun jäta Haapsalu ja Läänemaa rahule, siin on isegi raske ja me ei pea sinusugust “haritlast/poliitikut” taluma.
Läks vist natuke liiale Suure kirumisega. Ainuke mees ,kes midagi ka Läänemaa rahvaga arutab -kui targasti või rumalasti ,see on juba teine teema . Ikka peab arutama ja kirjutama.
Huvitav, kuidas lahendab Swedpank klientide teenindamise arvuti- või elektririkke korral. Saadab SEB panka või? Kliendid, tulge üle, saate sularaha edasi.
Mis sa arvad pangas leti taga istuv teller sul tänagi midagi teenindab kui arvuti saba annab?
hmm pehmo on lihtne olla. mugav. ei lähe kellegagi kunagi vastuollu. meeldid kõigile. Tugevus nõuab põhimõtteid ja julgust neid põhimõtteid kaitsta ka siis, kui mõne partneriga peaks vaidlema minema. Ainult et siis võidakse saada külge igasuguseid silte /tüütu/ segab/konfliktne/ebamõistlik/mittekoostööaldis jne.jne. ja seda enam inimesi, ka riigikogus, kardab palju rohkem kui põhimõttete jalge alla tallamist.
Õiguskomisjoni esimees ei peaks nüüd küll Swedbankile vabandusi otsime . Lihtinimest on lihtne peedistada,proovige kord ka tugevamate peal oma võimeid. Riik ei saa olla nii “pehmo”
Swedpanga käitumist peavad ka kindlasti tähelepanema panga enda töötjad .Kliendid jooksevad ikka sinna lõpuks kust saab odavama teenuse ja küll lõpuks inimesed arjuvad ka ainult internetis ja automaatides asju ajama . See on tegelikult väga lihtne ja mugav .Juba mõne ajapärast pole pangas enam niipalju teenindavat personaali vaja ja millalgi pole neid enam üldse vaja . Eesti vabariik hakkab veelvähem tulu siis selles valdkonnas teenima .Sellist seadust vaevalt välja saab töödata kus kohustuslik hulk inimesi mingi käibe pealt välisfirmadelt, kus omanikud divikad mujal deklareerivad .Lihtsad inimesed maksavad lõpuks alati kõik kinni ( maamaks ,automaks telekamaks jne.)
endal sul on probleemid. Jutt käib justnimelt Neeme Suure lobast. Nagu mingi probleem on, nii kirjutab mees artikli. Võtku teema riigikogus üles ja tehku seadus, mitte ärgu pläragu. Ära on tüüdanud see mees.
Mõnel siin on teemas püsimisega probleemid, hetkel on päevakorras ju Swed mitte Suur? Kui pank oma kliente enam millekski ei pea ju tuleb siis uus valida.
hmm, samas tähendab see muudatus Haapsalus ka seda, et enam ei ole võimalik münte panka viia sest masin tunnistab ainult paberraha. kas sellega on avalikult Swedi poolt metallraha teisejärguliseks kuulutatud? Kui võtta nüüd selle artikli mõtet, et pank PEAB sularahaga tegelema, siis müntidega ta nüüd ju pärast 09. juunit ei tegele. ja ometi on ka mündid raha., ehk sularaha Kas see tähendab, et pank rikub seadust- paluks kommentaari.
Küsimus on õigustatud. Pank peab sularahaga tegelema, sest ta on taotlenud ja saanud krediidiasutuse tegevusloa, seal hulgas maksetoimingud (mis näevad ette sularaha vastuvõtmise ja väljastamise). Kui pank mingis kontoris mingi teenuse lõpetab, siis ta seadust ei riku, sest seadus ei määra, milline peab olema panga teenuspunktide võrgustik ja konkreetselt milliseid teenuseid seal pakutakse. Seda otsustab pank ise. Teenuse ja kontorite asukoha paneb paika turg (ehk siis pangad ise), niikaua, kuni ei selgu, et turutingimustes välja kujunenud võrgustiku (seal hulgas ka teised pangad ja muud võimalused kokku) puudulikkus otseselt kahjustab elutähtsa teenuse osutamist. Aga minu esialgsel hinnangul võib pank sellega rikkuda… Loe rohkem »
Kas sa peale Lääne Elu ja iseenda blogi kuskil mujal ka julged suu lahti teha? Näiteks Riigikogu kõnetoolis? Kõva jutumees, kuid asja sust ei ole.
tänud kommentaari eest. igatahes tahaks tõesti teada, kas finantsinspektsioon saab öelda, et metallraha pole sularaha, ehk selle käitlemisest võib pank keelduda. Oleks huvitav pretsedent, mida ka rahvuvahelisel areenil arutada.
Teha saaks muudki. Näiteks riikliku kommertspanga, nii et kasum jääks riigile. Muide, selle ide välja käinud ka sotsidest vähemalt üks poliitik.
Suur vist ei saa jälle aru, et just seadused on need, mida temalt oodatakse. Kellele seda järjekordset hala vaja võiks olla?