Vaatamata SKP langusele alanes töötuse määr esimesel kvartalil 8,5%-ni. Tööd otsis 57 000 inimest. Kui viimastel aastatel on aasta alguses sesoonsetest teguritest tingituna töötus veidi kasvanud, siis sellel aastal see vähenes. Töötuse määr oli piirkondade lõikes aga väga erinev, kirjutab Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina (pildil).
Nagu tavaliselt oli see oluliselt kõrgem Kirde-Eestis, kus töötus ulatus ligikaudu 18%-ni, Lõuna-Eestis aga 6%-ni. Kirde-Eestis on nii hõivatute kui tööjõu osatähtsus tööealises rahvastikus oluliselt väiksem, kui Eestis keskmiselt. Tallinnas oli töötus Eesti keskmisest veidi madalam ning ulatus ligikaudu 8%-ni.
Koos töötuse alanemisega on positiivne ka see, et vabade ametikohtade arv on kasvanud (Tööturuameti andmetel). Üldjuhul on vabade töökohtade arvu suurenemine olnud positiivses seoses majanduskasvu paranemisega (ja vastupidi).
Viletsa majanduskasvu, negatiivse rändesaldo ja majanduslikult mitteaktiivsete inimeste arvu suurenemise tõttu jõudis juba mitu kvartalit aeglustunud tööhõive kasv esimesel kvartalil langusesse, vähenedes aastases võrdluses 0,7% ehk ligikaudu 4000 inimese võrra. Kõige enam vähenes tööhõive töötlevas tööstuses ning põllu- ja metsamajanduses. Kõige suurem tööhõive kasv toimus aga ITK- ja tervishoiusektoris. Lisaks välisrändele töötas ametlikel andmetel välismaal ligikaudu 21 000 Eesti residenti, mida oli ligikaudu 1000 võrra enam kui möödunud aastal samal ajal, kuid 4000 inimest vähem, kui eelmise aasta viimasel kvartalil. Nõrga majanduskasvu ja möödunud kvartalil selle languse tingimustes on tööturg püsinud tugevam. Mitme tegevusala (näiteks energeetika ning laondust- ja veondust abistavad tegevusalad), kus lisandväärtus langes osakaal kogutööhõives on väiksem kui nende mõju majanduskasvule.
Väljaränne hakkab küll tasapisi aeglustuma (tingituna välismaale suunduvate vastava vanusega inimeste arvu vähenemisest), kuid üha süvenev negatiivne loomulik iive vähendab Eesti rahvastikku. Tööturule siseneb üha vähem inimesi ning elanikkond vananeb, millega suureneb ülalpeetavate hulk tööealiste inimeste suhtes. Vanemaealiste (vanus üle 65 aasta) tööhõive suurendamine oleks küll üks võimalus, kuid tuleb arvestada, et selle vanusegrupi tööhõive määr on Eestis juba praegu teiste EL riikidega võrreldes väga kõrge (Eestis 10%, EL-s keskmiselt 5%).
Kuna tööhõive langus oli statistikaameti avaldatud SKP langusest väiksem, siis esialgsete arvestuste järgi kogumajanduse tootlikkus langes. Tööhõive kasv on praktiliselt pidurdunud ning on võtnud suuna langusesse. Väheneva tööhõive ja languses või madala tootlikkusega ei ole aga võimalik majanduskasvu oluliselt parandada.
Töötuse määr sellel ja järgmisel aastal alaneb tasapisi. Üldjuhul reageerib töötus mõningase viiteaja majanduskasvu aeglustumisele või selle langusele. Siiamaani on töötus aga järk-järgult alanenud. Samas on see Eestis langenud juba alla sellist taset, mis tekitab ülemäärase palgakasvu survet. Kuigi palgakasv jääb veel kiireks, ootame selle mõõdukat aeglustumist.
Tõnu Mertsina, Swedbanki peaökonomist
