Taavi Rõivas sai volitused valitsuse moodustamiseks

Riigikogu otsustas 55 poolthäälega (36 vastu) anda peaministrikandidaat Taavi Rõivasele volitused valitsuse moodustamiseks.

Rõivas märkis oma kõnes, et ajad on keerulised ning seetõttu on oluline üle korrata, et loodava valitsusliidu välis- ja julgeolekupoliitika jätkab senisel kindlal kursil. „Me oleme kokku leppinud, et kaitsekulud on kaks protsenti Eesti sisemajanduse kogutoodangust. Sellele kahele protsendile lisanduvad investeeringud ühendustesse, mis samuti meie julgeolekut tagavad – elektri, gaasi või inimeste ja kaupade transpordivõimaluste näol,“ ütles Rõivas.

Rõivas selgitas, et mitte ükski valitsus ei saa üle ega ümber Eesti peamisest probleemist – Eesti inimeste sissetulekud, pensionid ja palgad on liiga madalad. Me oleme oma põhjanaabritega võrreldes ikka veel vaesed. „Loodav valitsus tahab kõigiti kaasa aidata sellele, et hoo kaotanud Eesti majanduse mootorid taas käima joosta ja panna inimeste sissetulekud kiiremini kasvama. Me tahame muuta töökohtade loomise oluliselt odavamaks ja alustada tööjõumaksude ambitsioonikat vähendamisprogrammi juba selle valitsusega,“ märkis Rõivas.

Kasvav majandus ja langev tööpuudus on ka pensionitõusu vundamendiks. „2015. aastal tõstame pensioni maksimaalses indekseerimise määras ja tagame, et keskmine vanaduspension on jätkuvalt tulumaksuvaba. Selleks, et tagada pensionide kestlik kasv ka tulevikuks, on vaja võrdselt tähelepanu pöörata nii kasvusõbralikule majanduspoliitikale kui ka sammudele tööhõive suurendamiseks,“ selgitas Rõivas.

Rõivase sõnul sünnib jõukus vaid ettevõtlikkuse kaudu. „Pean väga lugu inimestest, kes julgevad suurelt unistada, ette võtta ning riskida. Riigi asi on luua keskkond, mis ärgitaks ettevõtlust alustama ning töökohti looma just Eestis. Ka nendel ettevõtjatel, kes soovivad vallutada maailma,“ ütles Rõivas.

Rõivase selgituste kohaselt jätkab uus valitsus eelmise valitsuse poolt algatatud oluliste reformide elluviimisega: koolivõrgureformi ja kõrgharidusreformiga, töövõimereformi ja vajaduspõhiste peretoetuste reformiga, eestikeelsele aineõppele ülemineku reformi ja teiste reformidega.

„Kui peatuda vaid ühel, siis töövõimereformil on potentsiaali olla viimase kümnendi suurimaks sotsiaalvaldkonna reformiks, aga mis veel palju tähtsam – töövõimereformil on potentsiaali muuta ühiskonda igakülgselt tervemaks. Võrdsed võimalused töötamisel ja ühiskonnaelus osalemisel on selgeks signaaliks, et kõik on oodatud Eesti edust osa saama,“ ütles Rõivas. „Meie eesmärk on muuta riigijuhtimine avatumaks ja paindlikumaks,“ toonitas Rõivas.

„Meie otsuste rahaline mõju 2015. aasta eelarvele on rahandusministeeriumi arvutuste kohaselt 172,1 miljonit eurot ning täpselt sama suur on ka katteallikate maht. Ehk teisisõnu – need otsused ei muuda valitsussektori tasakaalupositsiooni. Riigi rahaasjade korrasolek on jätkuvalt kõige alus, ka see valitsus jätkab tasakaalus eelarvepoliitikaga,“ rõhutas Rõivas.