Vormsis räägiti maastikust ja selle muutmisest

Urmas Lauri

urmas.lauri@le.ee

Laupäeval arutas poolsada inimest Vormsi rahvamajas saare maastike üle. Foto: Erakogu

 Laupäeval arutas poolsada inimest Vormsi rahvamajas saare maastike üle. Foto: Erakogu

Laupäeval arutas poolsada inimest Vormsi rahvamajas saare maastike üle. Foto: Erakogu

Laupäeval peeti Vormsis juba seitsmendat korda kultuuripäeva, sel aastal Vormsi maastike teemal.

Kultuuripäev andis sissevaate sellesse, mis maastikul toimub ja millised paistavad toimuvad protsessid teadlaste pilgu läbi. Sealtkaudu kujundati arusaamu, kuidas ja mismoodi maastikul talitada.

„Päev oli pikk ja põnev ning tänu sellele, et praam ei käinud, võttis see osa pinget maha,” rääkis üks kultuuripäeva korraldajaid Henry Timusk.

Timuski sõnul arutati pärast kultuuripäeva lõppu omas vormis kitsamate probleemide ja võimalike lahenduste üle.

„Maastikud on meile oluline teema, sest muutused maastikus on ühelt poolt üsna visad tulema ja neid pole võimalik nii lihtsalt märgata. Kulub aastakümneid, et neid näha,” ütles Timusk.

Korraldajate sõnul võib julgelt väita, et Vormsis on 2000 aastat pärandkultuuri ja tegemist on tundliku keskkonnaga. Majanduslikke näite taga ajav kapitalistlik suhtumine on liiga karm.

Kapitalistlik tarbijasüsteem ja pärandkultuur satuvad omadega vastuollu. Näiteks kus võttis üks Läänemaa metsaettevõte Vormsis maha metsa ja sonkis üles 1000aastase tee.

See tekitas saarel kahet pidiseid arvamusi. Üks pool arvas, et tegu on nagu tee ikka: paneme kruusa peale ja katki pole midagi. Teine pool aga leidis, et tegemist oli väärtusliku kultuuripärandiga, millega tuleks lugupidavalt ja austavalt ringi käia.

Vanadelt fotodelt võib näha, et kunagi nägid Vormsi metsad välja kui pargid ja rannaalad kui rannaniidud.

Sellest, kuidas 1980. aastatel Vormsis põllumajandusega tegeldi, rääkis kohalik agronoom Helgi Maurer, kellel on Timuski sõnul hea põllumajanduslik mälu. Maurer teab täpselt, mida kultiveeriti ja kus kasvatati ja millised karjamaad kukil olid.

„Maastikud olid hooldatud igapäevasest vajadusest lähtuvalt, loomad olid niidud ja metsaalused puhtaks söönud,” rääkis Timusk, kelle visioon on, et Vormsi näeb paiguti taas selline välja.

Arutelu käigus tutvustati Vormsi kultuuriruumi strateegia koostamise ettepanekut. Strateegia laiem eesmärk on säilitada saare kultuurilist identiteeti.

„Koostöös maaülikooliga on vaja teha sotsiaal–majanduslik analüüs, mis annaks vastuse küsimusele, kas Vormsi kogukond on jätkusuutlik. Jutt on olnud, et ei ole,” arutles Timusk.

Tema enda hinnangul on saare inimesed jätkusuutlikud küll ja Vormsi saar kultuurist tüüne, kui vaid silmad ja kõrvad avada ja lasta ümbritsevat enda sisse.

Tavakohaselt proovitakse Vormsi kultuuripäeva pidada kohaliku legendaarse lauliku Maria Murmani sünniaastapäeva paiku.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
4 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
complete currency trader review
10 aastat tagasi

A big thank you for your article.Really looking forward to read more. Keep writing.

find employees
10 aastat tagasi

Thanks for sharing, this is a fantastic article post.Thanks Again. Keep writing.

online business
10 aastat tagasi

Im grateful for the blog post.Really looking forward to read more. Cool.

ai-ai
10 aastat tagasi

mis huvitav loom see kapitalistlik tarbijasüsteem veel on….kõlab nii, nagu ENSV hakkaks tagasi hiilima ( sell ajal oli ka õitsengut takistamas rahvusvaheline kapitalism ja 4 aastaaega )