Balti riikide võrdlemine Ukrainaga on Paeti sõnul alusetu

Välisminister Urmas Paet avaldas tunnustust Ukraina võimudele rahu säilitamisel riigis ja kinnitas, et paralleelide tõmbamine Ukraina ja Balti riikide vahele on alusetu.

Paeti sõnul on Venemaale Ukrainas toimuva tõttu sanktsioone kehtestavate riikide ring laienemas ja lisaks USA-le, Euroopa Liidule ning Jaapanile kaalub sanktsioonide kehtestamist ka Austraalia. “See poliitiline arusaam on ühene, et kõik see, mis täna Ukrainas toimub, on ikkagi rahvusvahelise õiguse selge ja räige rikkumine,” ütles Paet teisipäeval antud pressibriifingul. Sanktsioonide mõju on Paeti hinnangul aga praegu raske hinnata. “Loomulikult see asi üldse ju ei oleks pidanud nii kaugele minema. Kõik need eri arusaamad ja probleemid Krimmi kontekstis oleks tulnud lahendada läbirääkimiste teel, mitte oma sõjaväge sisse viies, selles osas on julgeoleku olukorda selgelt muudetud,” nentis Paet.

“See [Venemaa] tegevus Ukrainas on selgelt julgeolekupilti Euroopas muutnud, kõik saavad sellest aru ja selle tulemusel on ju siiski ka terve rida kõikvõimalikke läbirääkimisi, kõnelusi, tänaseks peatatud,” sõnas välisminister. “Viisakõnelused Euroopa Liidu ja Venemaa vahel oli esimene, mis peatati juba eelmiste kohtumiste otsustena. G8 on teinud oma otsused, mis puudutavad eelseisvat tippkohtumist, seda sellisel kujul ilmselt ei toimu ja eks neid asju on veel, kus see rahvusvaheline koostöö Venemaa ja teiste partnerite vahel saab selle tulemusel ja on juba saanud tõsiselt kannatada,” ütles Paet. “Olukorras, kus 21. sajandil Euroopas oma eesmärkide saavutamiseks minnakse relvajõududega teise riiki sisse, see on täiesti ennekuulmatu,” lisas Paet.

Paet ei mõista enda sõnul arutelude mõtet, mille kohaselt võib Venemaa Ukraina järel ette võtta Balti riigid. “Eesti on ju NATO ja Euroopa Liidu liige. See on kindlasti väga oluline meelde tuletada kõigile neile, kes tahaksid tõmmata mingeid arusaamatuid paralleele Ukraina ja näiteks Balti riikide vahele. Väga oluline vahe on see, et me oleme NATO liikmesriik,” sõnas Paet. “Teiseks ma ei näe täna mingisugust põhjust siin Eestis kuidagi eriliselt erutuda, mitte rohkem kui muu Euroopa,” ütles Paet. “See, mis on Ukrainas toimunud, on võrdväärne julgeolekuriskide muutumine kogu Euroopa kontekstis, et siin kuidagi üritada üht või teist piirkonda Euroopa Liidu või NATO riikide seast välja tuua, ma ei pea seda küll mõttekaks tegevuseks,” sõnas ta.

“Me peame täna tegema seda, et Euroopa Liit, NATO, muu rahvusvaheline keskkond, kus me oleme, oleks võimalikult tugev, ühtne ja selge. Seda me oleme teinud, seda me teeme edasi, see on see, millest peaks nende arutelude osas lähtuma, mitte kujutama ette lihtsalt mingeid hirmuasju,” rõhutas Paet.

“Tegelikult see on ikkagi täiesti ennekuulmatu, et riik, kes on olnud strateegiline partner Euroopa Liidule ja ka NATO-le, lihtsalt niimoodi toimib ja paneb kõrvad kinni kogu muu maailma ees, et mitte kuulda neid hoiakuid ja seisukohti, mida see tegevus endaga on toonud kaasa,” tõdes välisminister.

“Eks ta tulega mängimine on, mis seal käib,” vastas Paet küsimusele, kas Ukraians võib puhkeda reaalne sõda. “Selles osas kindlasti tuleb täna Ukraina keskvõime ja ukrainlasi tunnustada selle eest, et seni ei ole nad nendele provokatsioonidele allunud,” lisas ta. “Aga loomulikult, kui sul on selline olukord riigis, kus sul on teise riigi sõjavägi sees, kui ühte tükki sinu riigist kistakse ebaseaduslikult teise külge, loomulikult kõik saavad aru, kui õhukesel jääl see käimine on, kui suured on riskid, ka otseseks konfliktiks,” sõnas Paet. “Jah, loomulikult täna veel seda pole olnud, loodame, et seda ei tule, seesama rahvusvaheline kogukond ka üritab teha kõik, et seda ei juhtuks. Seetõttu on hästi oluline, et võimalikult ruttu ka see rahvusvaheline esindus ka sinna Ida-Ukraina linnadesse saaks kohale, on see siis OSCE, Euroopa Liit, ÜRO, kõik need minupärast koos, et seda võimalust vähendada,” ütles välisminister.