Tervisekeskuste rajamiseks mõeldud 80 miljonile eurole algab võidujooks tuleva aasta alguses, praegu valmistatakse ette euroraha jagamise tingimusi.
Taotlusvoorud kuulutatakse välja kas selle aasta lõpus või tuleva aasta algsuses, täpsustas sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping.
Eestis on tervisekeskuste rajamiseks toetust 80 miljoni euro ringis ja kui lisada 25% omaosalust, siis kokku 110 miljonit eurot. Sellest jagub umbes 35 keskuse rajamiseks.
„Vajadus oleks suurem, aga raha paneb asjad paika,” ütles Sepping.
Läänemaale mahub kaks tervisekeskust, üks Haapsallu ja teine Lihulasse, kuigi Lihula piirkond jääb elanike arvult piiri peale, ütles Sepping.
Raha saab taotleda nii täiesti uue tervisekeskuse ehitamiseks kui ka olemasoleva hoone renoveerimiseks. Abikõlbulikud on ka majja ehitatud seadmete soetamine. Sepping tõi näiteks röntgeniaparaadi, mida ei saa ära viia.
Tervisekeskuse rajajatena on eelistatud omavalitsused, omavalitsusliidud või munitsipaalhaiglad. Näiteks võib Läänemaa haigla taotleda raha tervisekeskuse rajamiseks.
Seppingu sõnul võib omavalitsuse puhul eeldada suuremat sotsiaalset vastutust. Eraettevõtja võib viis aastat — see on rahasaamise tingimus — tervisekeskust pidada, aga pärast seda ei keela keegi eurorahaga rajatud hoones hoopis hotelli või spaad pidada.
Et ettevõtmine oleks igati kaalutud ja kestaks vähemalt 10–15 aastat, on omaosalus päris suur — 25%.
Sepping toonitas, et tervisekeskuste rajamine ja sinna koondumine on vabatahtlik. Perearsti autonoomia säilib ja kes tahab, võib ka üksi praksist pidada.
„Tervisekeskustega üritame pidurdada arstide äravoolu,” sõnas Seppel. Praegu on oht, et kui keskealised ja vanemad perearstid pensionile jäävad, ei ole uusi asemele tulemas.
Vähemalt kolme perearstiga tervisekeskuses saavad arstid üksteist asendada. Noorel arstil on ka julgem tööd alustada, kui kõrval on kogenum kolleeg, sõnas Sepping.
Tõmbekeskustesse kavandatud tervisekeskus peaks olema koht, kuhu inimene häda korral esimesena pöördub. Praegu pöördutakse pooltel juhtudel perearsti pole, pooltel juhtudel kiirabisse, ütles Sepping.
Perearste peaks keskuses olema vähemalt kolm. Peale perearsti peaks seal olema veel füsioterapeut, pere– ja koduõde, lapseootel naisi nõustav ämmaemand, koolitervishoiu– ja sotsiaaltöötaja, apteeker jne.
Et neil kõigil oleks piisavalt tööd, peaks keskuse teeninduspiirkond hõlmama vähemalt 4500–5000 inimest.
Läinud aasta lõpus rääkis tervisekeskusi kavandav sotsiaalministeerium 6000 elanikuga piirkonnast. Nüüd on seda arvu vähendatud, et arvestada ka hõredama asustusega paiku, ütles ministeeriumi tervishoiuosakonna nõunik Piret Simmo.
Tervisekeskus saab rajada ka filiaale, kus perearst käib vastuvõttudel, aga pereõde on kogu aeg kohapeal.
Tervisekeskuste rajamine oli eile Lihulas läänlastele, saarlastele ja hiidlastele peetud omavalitsusreformi käsitleva kohtumise üks teemasid.
Lihula kultuurimajas esinesid veel tõmbekeskuste reformi projektijuht Sulev Valner ja haridusministeeriumi asekantsler Kalle Küttis.
Fotod: Arvo Tarmula
Sotsiaalministeeriumi projektijuht Rain Sepping tutvustas esmaspäeval Lihula kultuurimajas läänlastele, saarlastele ja hiidlastele tervisekeskuste rajamise käiku.
hakkme ehitama seda mis kunagi lõhuti POLIKLIINIK