Lääne–Nigula vald koondas kultuurijuhi ja neli raamatupidajat

Lehte Ilves

lehte.ilves@gmail.com

Lääne-Nigula esimene vallavanem Mikk Lõhmus. Foto: Katrin Pärnpuu
Lääne-Nigula esimene vallavanem Mikk Lõhmus. Foto: Katrin Pärnpuu

Lääne–Nigula valla uue struktuuri moodustavad kolm osakonda ja kantselei, koha on kaotanud kaheksa inimest, uus on arendusnõuniku ametikoht.

Töö kaotanud kaheksa inimese seas on Taebla vallas tegutsenud kultuuri– ja sporditöö spetsialist Urmas Naudre. Tööd ei jagunud ka neljale raamatupidajale ja kolmele heakorratöötajale.

Uue struktuuri kohaselt ei ole vallavanemal asetäitjat, seda tööd teeb vajadusel Varje Paaliste, kes oli varem Oru abivallavanem.

Uues struktuuris juhib Paaliste kultuuri, hariduse ja sotsiaal—hoolekande osakonda. Kitsam ala on hariduse juhtimine.

Osakonnas on kolm sotsiaalnõunikku: Leili Mutso ja Mariel Kõrgemägi Taeblast ning Eva–Liisa Jaanisk Ristilt.

Selle osakonna alla käivad ka noortekeskused, kolm koduhooldajat ja hooldekodud, selgitas vallavanem Mikk Lõhmus.

Urmas Naudre kaotas koha, sest vallas ei ole enam eraldi kultuurijuhti. Lõhmuse sõnul on vald eeskätt kultuuriürituste rahastaja ja planeerija, mitte korraldaja.

„Korraldajana näen ennekõike MTÜsid — see on kolmanda sektori ülesanne,” ütles Lõhmus. „Külaseltsid teavad ise paremini, mida on vaja.”

Tervet valda hõlmavate suuremate ürituste korraldajaks saab valida mõne mittetulundusühingu, lisas Lõhmus.

Eelarve ja raamatupidamise osakonna juhataja ehk valla finantsjuht on Piret Zahkna. Varem oli ta Risti valla pearaamatupidaja. Osakonnas on veel kolm raamatupidajat: Oru endine pearaamatupidaja Evi Peterson, Marika Kõiv Taeblast, Mare Nõupuu Orult.

Lõhmuse sõnul oli kaheksa raamatupidajat ühe valle peale liiga palju, seepärast tuli neli koondada.

Vallamajanduse osakond tegeleb ehituse, planeerimise, heakorra, keskkonna jt n–ö kõvade aladega. Osakond allub otse vallavanemale, eraldi osakonnajuhatajat ei ole.

Sirje Selart, Risti endine maanõunik tegeleb selles osakonnas maaküsimuste ja planeerimisega.

Taebla endise maanõuniku Marje Hiiesalu valdkond on ehitus. Taebla endine ehitus– ja kommunaalnõunik Olev Peetris hakkab tegelema keskkonna ja heakorra, teede ja tänavatega. Osakonna alluvuses on veel kaks heakorratöötajat ja kalmistuvaht.

„Osakonnal juhatajat ei ole, valdkonnad on iseseisvad. Teevad omavahel tihedat koostööd,” selgitas Mikk Lõhmus.

Osakond on vallavanema alluvuses.

Peale osakondade on struktuuris veel vallasekretäri alluvuses kantselei. Vallasekretär on Taebla valla endine vallasekretär Kristi Sadulsepp. Risti vallasekretär Heli Randes on abivallasekretär.

Oru endine vallasekretär Anneli Nõupuu soovis lahkuda. Praegu ei ole otsustatud, kas tema asemele võetakse uus inimene või jagatakse töö teiste vahel, ütles Lõhmus.

Kolme vallasekretäri jätkamine oli ühinemislepingu üks nõudeid.

Tööle võetakse arendusnõunik, kes hakkab alluma otse vallavanemale. Tema ülesanne on arengukava koostamine, koordineerimine ja järelevalve; projektid, rahataotlused, ettevõtete ja MTÜde nõustamine, müügi– ja turundustöö, loetles Lõhmus ülesandeid.

Arendusnõuniku konkurss on lõpukorral, kandidaate on viis.

„On häid valikuid,” ütles Lõhmus. „Kandidaate on Läänemaalt ja kaugemalt.”

Ametnike põhitöökoht on Taebla vallamajas, aga nii Risti kui ka Oru vallamaja teeninduskeskusse jääb kaks inimest: üks sotsiaalvaldkonnast ja üks kantseleist — kas klienditeeninduse juht või abivallasekretär.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
14 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Valla töötaja.
10 aastat tagasi

Kuidas saab raamatupidajana töötada inimene kes ei oska palgalipikuid e mailile saata?

Nimi
10 aastat tagasi

Arveid ei osata ka meilile saata, aga raha nõutakse küll.

kogukondlane
10 aastat tagasi

Kuidas kultuurimaja inventari hoidmine ja ringide töö korraldus on organiseeritud? Kes vastutab ja kuidas kultuurimaja kasutamise eest ?

Mikk
10 aastat tagasi
Reply to  kogukondlane

Mõtlete Taebla Kultuurikeskust. Antud ruumide kasutamise kohta kehtib kuni 30.06.2014 endise Taebla Vallavalitsuse ja MTÜ Pallet vahel sõlmitud leping. Kultuurikeskuses toimetab tegevus MTÜ Pallet.

...
10 aastat tagasi

Ei kujuta küll ette, kustkohast tulevad need firmad, mis raamatupidajaid vajavad, kus leiavad töö 4 koondatud raamatupidajat. Kutsekool valmistab igaaastaselt ette terve portsu arveametnikke- kas neilegi on tööd pakkuda- kas leegisedagi uurib!

!
10 aastat tagasi

koondamine on lihtne, midagi luua keerulisem.

Mikk
10 aastat tagasi
Reply to  !

Nõus, luua on keerulisem ja see võtab aega.

Ahto
10 aastat tagasi

Nõus ,algus on paljutõotav . Elame -näeme, eelarve projekti järgi on küll valitsemiskulude suurenemine ette nähtud. Volikogu kulud suurenevad nt 6000 € võrra.

kohalik
10 aastat tagasi

Tore, et see istuv raamatupidajate punt, kus üks ainult tööd tegi, kinga saivad. Algus on paljutõotav…:)

Julgustaja
10 aastat tagasi
Reply to  kohalik

Raamatupidamist on kahjuks tõesti kõige jõudsam teha ühe koha peal istudes, joostes ei jõua niipalju. Aga julgusteks teile, ka erasektoris jätkub piisavalt tööd, kui oled ise tubli tegija. Kui riigi tasandil nõutakse Sinult ainult kõrgkooli diplomeid, siis erasektor vajab eelkõige kogemustega tegijaid. Aga uuele vallavanemale soovin jõudu!

kodanik
10 aastat tagasi

kas siis MTÜd ei planeeri? kas siis vald ise ei korralda midagi?

Mikk
10 aastat tagasi
Reply to  kodanik

Mida mõista väite “Vald ise ei korralda midagi” all? Vald tellib ürituse kolmandalt sektorilt ja rahastab seda.

Samuti sätestab vald külaseltside rahastamise tingimused. Mis üritusi külaseltsid ise tahavad teha, seda otsustavad nad ise.

Ahto
10 aastat tagasi
Reply to  Mikk

Seda poliitikat on juba mõnda aega viljeletud . Tundub ,et sellel on siiski mõned puudused .Aktiivsemad külaseltsid teevad oma küla üritusi ja väljasõite ,aga kes korraldaks mõne ürituse kogu vallale ? Retooriline küsimus tegelikult 🙂 Mingeid koguvalla üritusi ei saagi olema. Nagunii hakkavad kõik vallad eraldi oma jaaniõhtuid ja aastavahetusi korraldama.

Mikk
10 aastat tagasi
Reply to  Ahto

Praktika näitab, et jaaniõhtu ongi pigem selline kohalik üritus, igaüks teeb oma külas. Ülevallalise üritusena võib ju olla nt Vabariigi aastapäeva pidulik aktus, Lääne-Nigula nädal (reaalselt ettevalmistatav üritus), Lääne-Nigula külade päev jms
Kui ei tee ja vaeva ei näe siis ei juhtu muidugi mitte midagi.