Läänemaal talvitub haruldane jäälind. Video!

Säravavärvilise sulestiku tõttu põhjamaa kalliskiviks kutsutav jäälind on Läänemaal harv külaline. Tänavusel jäälinnu aastal on meie linnuvaatlejad silma peale pannud kolmele jäälinnule.

„Kolm talvituvat jäälindu on Läänemaa kohta täitsa hea tulemus,” ütles ornitoloog Tarvo Valker. Kaht lindu on nähtud Haapsalus.

Vahepealsed külmad talved vähendasid Valkeri sõnul jäälinnu arvukust oluliselt. Et eelmine talv oli soodsam, võibki lindu jälle rohkem märgata.

Siiski on soojadelgi talvedel Läänemaal nähtud vaid viit–kuut lindu, sest enamik Eestisse jäävast 20–50 isendist hoiab kiirevooluliste Kagu– ja Põhja–Eesti jõgede lähedusse.

Et Soomes on jäälind juba haruldane, tekitab põhjanaabrite seas tema nägemine lausa elevust.

Linnule ei ole ka lihtne lähedale pääseda — võimalikku ohtu märgates vuhiseb tihasest veidi suurem suleline sinise täpina minema.

Kui õnnestub talle ligi hiilida, saab jälgida, kuidas paljudes keeltes kuningkalastajaks kutsutav suleline toitu hangib. Jõe või oja kaldal madalal oksal istuv lind vupsab vette, hetk hiljem on tal kala nokas.

Et toit kõhus ei siputaks, lendab kütt mõnele toekamale oksale ja lööb kala vastu oksa uimaseks. Siis kugistatakse saak — alati pea ees — alla ja lind vuhiseb järgmist suutäit varitsema.

Pesitsusajal on lind Läänemaal päris haruldane, jäälinnu aasta eestvedaja Riho Kinksi sõnul on leitud vaid mõned haudepaarid Taebla jõe ääres.

Kõige rohkem armastab jäälind uuristada oma urge Kagu–Eesti liivakivipaljanditesse.

Siiski on tema pesakäike leitud ka mättalistest jõekallastest, nii võib jäälinde siin tegelikult rohkem olla.

Läänemaal kohatud haudepaaride väikese arvukuse taga võibki Kinksi sõnul vabalt olla see, et siinsed vaatlejad pole viitsinud jõgesid läbi käia.

„Linnuvaatlejail on tihti kombeks, et vaatavad korra kuskilt silla pealt ühele ja teisele poole, ja nii seda kohta kirja ei saa,” ütles ka Valker.

Jäälinnu aasta üks eesmärke linnu laiema tutvustamise kõrval ongi tema arvukuse täpsustamine. Praegu arvatakse Eestis pesitsevat 50–300 paari.

Ornitoloogiaühing ootab teateid kohatud linnust kalameestelt ja kõigilt teistelt looduses liikujailt.

Riho Kinksi sõnul teatakse jäälinnust üldse väga vähe. Talvituma lendab ta Lõuna–Euroopasse, kuid ei osata arvata, miks on näiteks üks rõngastatud isend lennanud Eestist Sloveeniasse suvel.

„Taasleide on väga vähe ja ega neid palju rõngastata ka,” sõnas Kinks.

Üks põhjalikumaid jäälinnu uurijaid Eestis oli Matsalu kaitseala asutaja Eerik Kumari.

Rohkem on Läänemaal võimalik jäälindu kohata tema suvisel läbirändeajal. Siis võib väledat sinioranži sulelist silmata ka merelahtede ääres, sildadel ja vahel päris ootamatutes kohtades.

Tarvo Valker hoiatas, et kauni linnu pildistajad peaksid eriti külmal ajal vältima olukorda, kus teda pidevalt lendu hirmutatakse, nii et ta ei saa toituda.

„Jäälinnu heaolu on olulisem ilusast pildist,” ütles ta.

Vaata, kuidas jäälind ogaliku enne söömist uimaseks lööb ja kala pea ees alla neelab:

Haapsalus talvituv jäälind from Lääne Elu on Vimeo.

Video: Aivar Veide

Jäälind (Alcedo Atthis)

* Rahvapärased nimed: sinilind, jäärähn, vahajalg, põhjamaa kalliskivi, jõgede pärl. Jäälinnu eestikeelne nimi on otsetõlge saksa keelest (Eisvogel).
Inglise k Common Kingfisher, soome k kuningaskalastaja.

* Maailmas on umbes 90 liiki jäälinde, kes kuuluvad jäälindlaste Alcedinidae sugukonda. Osa neist elab veekogude ääres nagu meie jäälindki, osa hoopis metsas või rohumaadel. Euroopas elab neist vaid üks liik, keda tunnemegi jäälinnu nime all.

* Jäälind kuulub Eestis II kategooria kaitsealuste liikide hulka.

* Eestis ei ole ühtegi jäälinnu sarnast elusolendit. Ainulaadsed on nii tema sulestiku värvid ja kehakuju kui ka eluviis ja käitumine. Jäälind on umbes varblase suurune, väga lühikese sabaga ja pika terava nokaga. Ta on hõlpsalt äratuntav isegi silueti järgi.

* Jäälinnu seljapool on sinistes toonides: saba, tiivad ja pea tumedamad, keskosa helendav sinine. Kõhupool on liivakivikarva oranž. Just kiiskavate siniste värvide tõttu kutsutakse teda ka põhjamaa kalliskiviks või jõgede pärliks.

Arvatakse, et jäälinnu kiiskavad värvid ei ole mitte silmatorkamiseks, vaid hoopis enda varjamiseks. Sinine ülapool sulab kokku sinitaevast peegeldava veepinnaga, oranž kõhupool tema tavapäraseks elupaigaks oleva liivakiviga.

* Jäälinnu lennukiirus on 15–20 m/s ja seepärast vilksab ta mööda vaid värvilise täpina.

* Eestis pesitseb 50–300 paari jäälinde. Nii suur arvukuse vahemik tuleb sellest, et külmad talved on jäälinnule hukatuslikud.

* Talveks jääb Eestisse arvatavasti 20–50 lindu, kes püüavad ellu jääda veekogude jäävabades kohtades.

Allikas: www.eoy.ee/jaalind