Ühisgümnaasium tahaks laevalgusti teise kohta tõsta

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Skulptor Edith Karlsoni „Lennula” Haapsalu ühisgümnaasiumi laes ei ole siiani kedagi külmaks jätnud. Fotol uurib moodsa kunsti stiilinäidet Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Arvo Tarmula
Skulptor Edith Karlsoni „Lennula” Haapsalu ühisgümnaasiumi laes ei ole siiani kedagi külmaks jätnud. Fotol uurib moodsa kunsti stiilinäidet Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Arvo Tarmula
Skulptor Edith Karlsoni „Lennula” Haapsalu ühisgümnaasiumi laes ei ole siiani kedagi külmaks jätnud. Fotol uurib moodsa kunsti stiilinäidet Haapsalu linnapea Urmas Sukles. Foto: Arvo Tarmula

Läänemaa ühisgümnaasiumi direktor Leidi Schmidt peab läbirääkimisi hoone omanikuga, soovides kunstihankega ostetud laevalgustit ümber teha või teise kohta paigutada.

„Viimasel nädalal olen küsinud Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsilt, mis saab edasi. Kas on võimalik veel teose ümbertegemine või parendamine, teose ümberpaigutamine või veel mingi muu variant?” ütles Schmidt.

Erineb eskiisist

Kui jätta kõrvale see, et paljudele haapsallastele on ehmatav näha moodsat kunsti ranges koolimajas, on valgusti teostusele ka konkreetsed etteheited. Lindude silmades pidid põlema riigihanke komisjonile esitatud kavandi järgi 1–vatise võimsusega leedlambid. Praegu põlevad seal aga 25– või 40–vatised hõõglambid.

„Valgustis on kõige lihtsamad, odavamad hõõglambid, mida õnnestub osta,” ütles ühisgümnaasiumi hoolekogu liige, Haapsalu muinsuskaitsespetsialist Tõnis Padu.

Padu hinnangul ei vasta ka valgusti juhtmed eskiisis esitatule. Samuti on linnud kinnitatud juhtmete külge teisiti kui kavandil.

Olukorra muudab keeruliseks tõsiasi, et 37 000 eurot maksnud laevalgusti on kunstiteos. „Lennula” autor on skulptor Edith Karlson. Teose omanik pole ühisgümnaasium, vaid Riigi Kinnisvara (RKAS).

„Koolidirektorina pean arvestama ka avaliku ja asjatundjate arvamusega,” ütles Schmidt. „Teose teostuse kohta on tulnud palju märkusi ja need on ka asjatundmatule silmaga näha.”

„Järelepärimised võtavad aga palju aega, sest toonitan veel kord, et selliste kunstihangete kõik õiguslikud nüansid ei ole mul veel teada,” kommenteeris Schmidt. „Kool ei ole teose omanik, seega ei saa ka omanikuõigust kasutada.”

Schmidt märkis, et riigihanke žürii valis „Lennula” üksmeelselt konkursi võitjaks, hääletust ei toimunud.

Kolmapäeva õhtul arutas teemat ka ühisgümnaasiumi hoolekogu. Selle esimees Liina Viiret märkis, et hoolekogu loodab, et autori ja ka RKASiga õnnestub pidada läbirääkimisi, muutmaks teos eskiisile vastavaks. Koolirahvale ei meeldi, et valgusti varjab infotahvli, samuti Wiedemanni bareljeefi. Kuigi hoolekogu meelest peaks leidma valgustile parema koha, kool esialgu valgustit liigutama ei hakka, sest skandaal on paisunud juba niigi suureks.

Liiga palju kunsti

„Kunsti on ühisgümnaasiumi fuajees natuke liiga palju, lühtril võiks olla parem koht,” ütles Padu. „Aga praegu on parem võtta aeg maha, lasta lühtril seista oma praegusel kohal aasta või vähemalt kooliaasta lõpuni. Seejärel vaatame asja uuesti.”

Kuigi „Lennula” osteti riigihankega, ei teosta RKAS tavapärast järelevalvet võitjaks valitud kavandi üle.

„Kunstnik teebki omanikujärelevalvet. Kes teine saaks öelda, kas kunstiteos vastab ideele, kui mitte kunstnik ise?” ütles RKASi pressiesindaja Madis Idnurm.

Aga kui on tekkinud kahtlus, et teos ei vasta kavandile?

„Vastavus sõltub sellest, kas inimesed oskavad ideekavandit lugeda. Kavandi järgi hakkab kunstnik tööle. See on loomeprotsess. Idee on idee. Ei saa öelda, et valmisteos vastab sada protsenti ideele,” märkis Idnurm.

„Lennula” maksis 37 000 eurot. Teos telliti seaduse alusel, mis kohustab ostma kõkidesse riigi ehitatud või renoveeritud hooneisse kunsti. Kuna tellimuse suurus oleneb hoone hinnast, ei saanudki RKAS tellida näiteks mitut kunstiteose ideekavandit. Tellida tuli ühe kavandi järgi tehtud teos hinnaga 37 000 eurot. Tellimuse suurus määras ka võidutöö hinna. Kui tavaliselt määrab kunsti hinna turg, siis kõnealusel juhul koolimaja renoveerimise maksumus, millest tuletati kohustusliku kunstitellimuse hind.

Skulptor Edith Karslon jäi eile kommentaarideks kättesaamatuks. „Lennula” riputati ühisgümnaasiumi fuajee lakke jõuluvaheajal.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
16 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
Tiit
10 aastat tagasi

Pisut absurdne olukord, natuke, nagu mingis vene filmis?

viira
10 aastat tagasi

Vaatasin samuti nii janaa. Aga kui paneks valged juhtmed?

vikerkaar
10 aastat tagasi
Reply to  viira

pane, pane, pane nii janaa

küsimus...
10 aastat tagasi

koolidirektorile, kas tõesti ei olnud võimalust võistlustöö kavandit enne selle teostamisele asumist koolipere, aga ka vilistlastega läbi arutada. Vilistlaste hulgas on mitmeid kunstnikke, kes praegu hämmingus on. Kes keelas direktoril kavandit näitamast ja nõu küsimast? Nagu artiklist selgub, Viljandis seda tehti

Võimuvõitlus
10 aastat tagasi

Koolis käib tsirkus. Vastupidiselt kooli direktorile, kellele teos meeldis, ei meeldi see kunstiõpetuse õpetajale. Tema teeb ju iga päev kunsti ja teab, mis on kunst ja mis ei ole ning kui palju kunst väärt on 🙂

pole mõtet
10 aastat tagasi

seda kunstnikku materdada, lollusega on saanud hakkama ametnikud nagu alati, see nn. komisjon ja koolidirektor, kes isegi oma kooli kunstiõpetajalt arvamust ei küsinud, vaid tobedusega kaasa läks.. või on hoopis kellegi näpud määritud

kati
10 aastat tagasi
Reply to  pole mõtet

no ,kui vaadata, kui laialt sukles siis mis me ikka siin õiendame

Margus
10 aastat tagasi

Assu…polnudki teemaga kursis. Nägin seda “kunstnikutööd” koolimajas ja arvasin: näe kus noored huvitava käsitöö teinud!” Sellise asja eest veel raha makstud ja mitte vähe- uskumatu riik!!!

reaalsus
10 aastat tagasi

Kas saame aru millise absurdini asi on läinud? Olukord on nüüdseks selline, et üha rohkem tundub olevat pooldajaid ideele, et see lamp tuleks kasti panna ja silma alt ära. RKAS ja seadusandja /Riigikogu esindajaid meil ju jagub- teile on väga selge ülesande püsitus. 1. Kuidas antud olukord lahendada- ehk kunstiteos ümber teha selliselt et see pisutki kriitikat kannataks. 2. Kuidas tagada selliste kunstiostude/hangete protsessi läbipaistvus sellisel moel, et järgmisel korral mõnele objektile kunsti pähe poole miljoni krooni eest saapakarpi ei soetataks. Mujalgi sarnaseid kunstihankeid võitnud Galerii tuleks natuke ikka vaibale kutsuda ning teose maksumuse sihipärasust uurida. Algne idee- Eesti kunsti… Loe rohkem »

Valge
10 aastat tagasi

Pildi järgi tundub ilgelt kole.

Sass
10 aastat tagasi

Telliks selle asemel Tauno Kangrolt pronksist arvutiviiruse?

kah kodanik
10 aastat tagasi

Ausalt,ma ei taha eriti ühtegi pilti Suklesest näha,ainus info,mis mind temast huvitab on see,millal ta tagasi astub!