Seekordset valimiskampaaniat kokku võttes leidsid vabaühenduste liidu EMSL juures tegutsenud vabatahtlikud valimiste valvurid, et hea valimistava rikkumisi on jäänud vähemaks, kuid need on läinud tõsisemaks ja maksumaksjale kulukamaks.
“Sel aastal andsid tooni hea valimistava retsidivistid,” tõdes reklaamifirma Zavod loovjuht Marek Reinaas. “Kui enamik kandidaate on ammu aru saanud mängureeglitest ja hoiavad neist kinni, siis osa, et mitte öelda terve erakond, jätkab järjekindlalt ja pahatahtlikult hea tava rikkumist. Kriminaalõiguses kutsutakse selliseid lootusetuid paharette retsidivistideks ehk rahvakeeli retsideks.”
Viie nädala jooksul koostatud hea valimistava rikkumiste “autahvlile” jõudis enim näiteid valimiskampaania tegemisest linna või valla raha eest. Kõige tõsisemaks rikkumiseks loeti sadade tuhandete eurode Tallinna maksumaksjate raha kulutamist valimiseelseteks vaatemängudeks ja “teavituskampaaniateks” Keskerakonna kandidaatide osalusel, aga ka linna meediakanalite kasutamist samal eesmärgil.
Ohtlik pretsedent
Erakondade rahastamise järelvalve komisjoni liige Toomas Mattson ütles, et Tallinnas toimunu loob ohtliku pretsedendi. “Praegu toimuv on katse pöörata Eesti poliitilises süsteemis juba juurduma hakanud tsiviliseeritud maailma kombed tagasi džunglireeglistiku suunas. Kui mingi senise normi rikkumist vaikivalt aktsepteeritakse, sünnib sellest uus norm. Seepärast ei tohi kuidagi järele anda jõhkrale survale nihutada lubatava ja mittelubatava piir teise kohta.”
“Hea valimistava ei ole koostatud poliitikutele heade kommete õpetamiseks, vaid selleks, et tagada valimiste demokraatlikkus, sisuline avalik diskussioon ja muidugi aus konkurents,” ütles sotsioloog Juhan Kivirähk. “Avalike vahendite kasutamine erakonna valimiskampaanias on kõige lubamatum reeglite rikkumine, mis ei peaks olema karistatav mitte üksnes hukkamõistuga, vaid ka seaduse alusel.”
Kõige rohkem teateid ja küsimusi saadeti valvuritele poliitiliste välireklaamide kohta ajal, mil see on seadusega keelatud. Siin paistsid silma Keskerakonna Edgari kohviku ja Reformierakonna tervisepäeva reklaamid, mõlemad kujundatud partei kampaaniastiilis. Ehkki seaduse mõttes ei saa kumbagi valimisreklaamiks lugeda, leidsid valvurid, et erakonnad võiksid ühiskonnas eeskuju näidata ka seaduse idee järgimise osas.
Et plakat teadetetahvlil on paljudele väiksematele nimekirjadele üks väheseid jõukohaseid enese tutvustamise viise, leidsid valvurid, et praegune välireklaami lauskeeld kampaania ajal vääriks muutmist, kuid sellega peaksid kaasnema piirangud reklaamide mahule ja kampaaniate maksumusele.
Sõu sisu asemel
Kurvastavaks arenguks nimetasid valvurid sisukate programmide ning valijaga suhtlemise asendamist kerglase sõu ning konkurentide argumenteerimatu halvustamisega. “Peamised valimisjõud kipuvad käsitlema valijat üksnes kui reklaamikampaania objekti, mitte kui partnerit, kellega omavalitsuse arengusuunad ja valupunktid läbi rääkida,” märkis Juhan Kivirähk. “Just viimast peaks üks õige, demokraatlik kampaania endast kujutama.”
Politoloog Mari-Liis Jakobson tõdes, et valimisprogrammide sisukus, asjakohasus ja selgus varieeruvad seinast seina. “Leidus nii viielauselisi utoopilisi kiidulaule valla tulevikule kui ka põhjalikke teemade kaupa läbi töötatud plaane. Hea on lugeda programme, kust lisaks sõnakunstile paistab välja tehtud taustatöö – et on kuulatud kohalike elanike muresid või kaardistatud ise probleeme, mitte pikitud üldise ilukõne vahele siia-sinna oma valla või linna nime.”
Valvurite sõnul on üldiseks probleemiks on suutmatus tuua välja lubaduste maksumus. “Kümnete programmide läbikammimise tulemusel õnnestus leida vaid mõni üksik punkt, kus määratletakse näiteks mõne toetuse kogumaksumus,” ütles Mari-Liis Jakobson. “Seetõttu sarnaneb suur hulk lubadusi ikka fantaasia valda jäävate pudrumägede ja piimajõgedega.”
Ka programmide ja arvamusavalduste argumenteerituses ei ole edasiminekut toimunud ning väitluse asemel toimub pigem vaidlus minevikusaavutuste või äparduste üle ning võistulubamine, leidis Eesti Väitlusseltsi juht Margo Loor. “Pillutakse väitlauselisi lubadusi. “Miks?”-küsimusele tuleb harva vastuseid, “kas tõesti?” ja “aga kuidas?” jäävad valdavalt vastamata. Parimal juhul öeldakse, et “meil on tehtud põhjalikud arvutused.”
Valija seisukohalt võrdles ta sellist situatsiooni hambapasta ostmisega: “Me teame, et reklaamis lubatud säravvalge naeratus on vale. Reklaamitegija teab ka. Aga ikka me mängime seda mängu, sest hambaid peab ju millegagi pesema. Ja pastat peab ju müüma.”
Ka Juhan Kivirähk nõustus, et suur osa valijaid näib olukorraga leppivat, sest nii on see ikka olnud ning paremaid eeskujusid ja kogemusi pole kusagilt võtta. “Tänu vabakonna aktivistide järjekindlale tegutsemisele on aga üha enam neid valijaid, keda ühekülgne ja üleolev suhtumine ei rahulda. Loodetavasti jõuab peagi kätte see kriitiline piir, millest alates erakonnad ei pea tajuma üksnes valimiste valvurite hukkamõistu, vaid reeglite vastu eksijatele näitab valimistel koha kätte valijaskond.”
“Poliitikud ei tee muud, kui vaid seda, mille eest valijad neid häältega tunnustavad,” lisas Toomas Mattson. “Kõik kestab seni, kuni valijad selle heaks kiidavad, nõudmine määrab pakkumise. Kurtmise asemel tuleks meil, valijatel, iseendale otsa vaadata.”
Oma tänavust tööd lõpetades tunnustavad valimiste valvurid tuhandeid kandidaate, kes on oma valimiskampaaniat teinud ausalt ja eetiliselt ning kutsuvad kõiki, kes pole eelhääletusel oma häält andnud, pühapäeval valima minema.
Urmo Kübar
vabaühenduste liit EMSL
