Kui vaimupuudega inimene ei ole just eestkostel, ei ole mitte kedagi, kes takistaks teda oma raha heauskselt kelmidele andmast. Tarbijakaitse ja politsei jõud aga tagantjärele rahvusvahelisest interneti–pettusest üle ei käi.
Mõni aeg tagasi sai keskealine Robert* oma esimese arvuti. Ühel esimestest internetikülastustest ilmus arvutiekraanile teade, et ta on võitnud Samsungilt auhinna — 570 000 naela ja arvuti.
Auhinna kättesaamiseks palus Linux–Mail Expressi nimeline ettevõte Robertilt meiliaadressi, pangakonto numbrit, 440 naela kullerteenuse eest ja 1850 naela Suurbritannia maksuametile.
Raha tuli saata eraisikute nimele, seda tegigi Robert Eesti Posti ja Western Unioni vahendusel. Auhinda aga ei tulnud ja Linux–Mail Express nõudis veelgi enam raha.
Robert hakkas kogu loos kahtlema. Ta pöördus tarbijakaitsesse, Euroopa inimõiguste kohtusse ja politseisse. Esimeses kahes asja menetlusse ei võetud, Haapsalu politseijaoskonnas aga ei võetud teda tõsiselt ja ta aeti minema.
Mõistlik, aga naiivne
Selle looga pöördus Robert lootuses kulutatud raha tagasi ja auhind kätte saada möödunud nädalal Lääne Elu poole. Tema jutt on selge ja mure suur.
Teated võidust ja auhinnarahast on internetis levinud petuskeem, millest nn tavaline inimene aru saab. Robert aga on psüühilise erivajadusega, ta elab uutes peremajades Uuemõisa Kodus.
Uuemõisa Kodu juhi Malle Kornaki sõnul jäi Robert 2005. aastal autoõnnetuse tõttu psüühiliselt raskesti haigeks.
Seitse aastat oli Robert eestkoste all, kuid jaanuaris tunnistas kohus ta teovõimeliseks, mis tähendab, et ta saab nüüd oma raha kasutada, nagu tahab, sh teha ülekandeid võõrastele.
Roberti sõnul kahtlustas ta küll, et auhinda tegelikult ei ole, kuid uskus siiski, et saatus tahab talle õnnetust ja seitset eestkoste all veedetud aastat kompenseerida.
Nii hooldekodu töötajad, advokaat, politsei kui ka Robert ise tunnistavad, et politseis ja kohtus on Robertil ajamisel õige mitu pettuste ja vargustega seotud asja.
Uuemõisa Kodu tegevusjuhendaja Tuuli Ainsaare sõnul räägib Robert tõtt, kuid võib kokkulepetest teisiti aru saada. Roberti advokaat kinnitas, et mees saab maailma asjust õigesti aru, kuid on pisut naiivne.
Kes oleks pidanud aitama Robertil pettasaamist ennetada? Kas keegi saab aidata nüüd, tagantjärele?
Raha kanti vabatahtlikult
Tarbijakaitse pressiesindaja Hanna Turetski–Toomiku sõnul pöördus Robert tõesti nende poole, kuid asi pole tarbijakaitse pädevuses, sest mees kandis vabatahtlikult eraisikuna raha eraisikule. Tarbijakaitse tegeleb eraisiku ja ettevõtte vahelises müügiprotsessis tekkinud probleemidega.
„Selliseid juhtumeid on — lubatakse pärandust või loteriivõitu. Inimesena on mul tohutu kahju öelda, aga paraku kui kaugeid sugulasi ei ole, loteriid mänginud ei ole, siis vaevalt et raha saad — tasuta lõunaid ei ole olemas,” ütles ta ja palus, et inimesed võtaksid selliseid lubadusi mõistusega.
Haapsalu politseijuhi Margus Kaldma sõnul on Roberti nimi talle tuttav, kuid et oleks selle probleemiga jaoskonnas käidud, Kaldma ei tea. Võimalik, et Roberti vastu võtnud politseinik ei saanud tema jutust õigesti aru.
Kaldma lubas, et kui Robert läheb uuesti jaoskonda koos väljaprinditud kirjavahetuse ja maksekviitungitega, on politsei valmis tegutsema. Kui muud moodi aidata ei saa, antakse vähemalt nõu, mida edasi teha.
„Tegemist on kelmusega — talle on teadlikult vale ettekujutus antud,” ütles Kaldma.
Kui politseist siiski abi ei ole, saab Robert Turetski–Toomiku sõnul kaevata tsiviilasja Pärnu maakohtusse. See on aga kulukas, nõuab teatud oskusi ja on piiriülesuse tõttu pikk ning keeruline protsess.
Puudega või ilma, ikka vastutad ise
„Kui ei ole eestkostet määratud, isegi kui inimene on osaliselt teovõimetu, aga raha on käes, siis ei kaitse teda absoluutselt miski, kõik on võimetud,” nentis vaimupuudega inimese tugiliidu juht Agne Raudmees.
Tema sõnul peaks kaitsjaks olema kogukond — pank, postiasutus, politsei, naabrid, hoolekandeasutuse tegevusjuhendaja jt. „Kui sa näed, et inimene on vana, noor või vajab muul põhjusel abi, tuleks nõu anda, kuigi teda keelata ei saa.”
Raudmees toonitas, et säärasesse seisu võib sattuda igaüks. Ka tema ise on internetis pettuse ohvriks langenud, broneerides tuntud veebilehe kaudu välismaal hotellitoa, mida tegelikult ei olnud.
„Keegi ei kaitsnud. Pidin ise välja vingerdama, mõni aeg kartuleid sööma. Nii on ka selle inimese väljavaade nutune,” rääkis Raudmees.
Robert aga saatis Lääne Elule kirja — teavitamaks, et tema enam Eestisse kui õigusriiki ei usu.
* Nimi muudetud. Pärisnimi toimetusele teada
Olematud rahaküsijad
Kullerfirma, kes auhinda lubas ja kellega Robert meile vahetas, on Linux–Mail Express. Firma aadressiks on märgitud 77 Bridge Road, Chertsey, London, Suurbritannia.
Meilide all seisavad Greg Birti ja Martins Walteri nimi. Raha saatis Robert eraisikutele Kate Hendricksonile ja Britney Johnsonile.
Linux–Mail Expressil on veebilehekülg, kuid ei seal märgitud telefoninumber ega meiliaadress toimi. Enam ei toimi ka meiliaadress, mille kaudu Robert firmaga suhtles.
Ühtegi Linux–Mail Expressi nimelise ettevõttega seotud Kate Hendricksoni ega Britney Johnsonit Google otsingumootor ei leia.
Nii kirjavahetus kui ka maksekviitungid on Robertil alles.
Madiken Kütt
Päris huvitav lugu. Nii palju, kui mina olen kuulnud, tegeleb sama Robert väljapressimisega vägivalla, isegi tapmise ähvardusel. Sai endale selle, mida teistele teeb. Politseisse on püütud tema kohta ka avaldust teha, kuid Haapsalu politsei naerab näkku, et “ei saa ise hulluga hakkama”. Tõendusmaterjal mobiilisõnumite näol oli täiesti olemas. Haapsalu nimeline konnatiik näeb küll imeilus välja, aga asjaajamine ja äritegevus ei kannata mingit kriitikat.