5 C
Haapsalu
Esmaspäev, 16. november 2026

6 kuu keskmine portaali küljastajate arv kuus: 60 619

Avaleht Sildid Pettus

Silt: pettus

Juhtkiri: rääkige inimestega

Illustratsioon: Karel Rahu
Ühismeedias leidis suurt kajastust lugu, kuidas Uuemõisa Circle K tanklas tahtis vanem inimene suurema summa eest osta mängukeskkonna Roblox kinkekaarte. Teadmata ise tõenäoliselt, mis keskkonnaga tegu ja milliseid mänge seal mängida saab. Teda olid ära tinistanud ja kinkekaarte ostma ajanud petturid. Nende plaan olekski õnnestunud, kui poleks sekkunud pealtnägija, kellele asi tundus vildak ja kes helistas kohale politseipatrulli. Tänu tähelepanelikule ja hoolivale inimesele jäi vanainimesele tema raha alles ja petturid said pika nina. See on aga üksikjuhtum ja jäämäe veepealne osa. Vee all on kümned ja võibolla isegi sajad sarnased juhud, kus aetakse p

Uus petuskeem paneb ohvreid kinkekaarte ostma

Robloxi kaardid. Foto: Kaire Reiljan
Ühismeedias jõudis hiljuti avalikkuse ette juhtum, kus vanem proua ostis Haapsalus Cirkel K tanklas portsu Robloxi kinkekaarte. Tähelepanelik kõrvalseisja sai aru, et tegemist leviva petuskeemiga, ja kutsus politsei. Roblox on noorte seas populaarne tasuta veebipõhine mänguplatvorm. Kuigi mängimine on tasuta, saab päris rahaga osta kinkekaarte, mida on võimalik vahetada virtuaalseks valuutaks, millega omakorda saavad mängijad osta oma karakteritele lisatarvikuid või mängusiseseid eeliseid. Kauplused ja tanklaketid müüvad mõnikümmend eurot maksvaid Robloxi kinkekaarte, mille tagaküljel on kraabitav unikaalne kood. Kui see kood sisestada Robloxi veebilehele, laetakse vastav summa kasutaja kontole. Veebipolitseinik Elina Laasi sõnul ostavad neid kaarte sageli vanemad lastele kingituseks, et mitte oma krediitkaardi andmeid sisestada. Ohumärk on aga, kui keegi ostab neid 10, 20 või 50 eurot maksvaid kaarte sadade eurode väärtuses, ning veelgi enam see, kui ostja on vanem inimene, kes ise ilmselgelt Robloxit ei mängi – nii, nagu see juhtus Haa

Eakas naine sai Haapsalus petta

5. oktoobril alustati menetlust juhtumis, kus Haapsalu linnas võeti WhatsApp rakenduse kaudu ühendust 91-aastase naisega, kellele lubati saata raha, mille kättesaam

Festivalikorraldaja kahtlustab pettureid

[caption id="attachment_479375" align="alignnone" width="1920"] Foto Juhan Hepner[/caption] Juuni alguses Haapsalus Itaalia-nimelise festivali korraldanud Mikk-Sander Laubert pöördus ühismeedias festivalikülastajate poole, kes kohapeal maksekaarti kasutasid, ja palus neil saata korraldajaile maksekorralduse koopia, kuna festival langes petturite ohvriks. Laubert ütles Lääne Elule, et tegemist oli pettusega, mille puhul manipuleeriti makseterminale või kasutati sootuks kolmandate isikute makseterminale, mille kaudu raha liigub võõrastesse äriühingutesse ja üldlevinud skeemi kohaselt välismaistesse pankadesse. „Seda me ei kahtlusta, et klient kuidagi rünnaku alla jäi,” toonitas Laubert. Korraldaja sõnul oli pettus, mille ohvriks festival langes, laiem kui ainult piletimüük. „Me ei r

Lääne-Nigulas peteti mehelt välja 215 eurot

29. mail alustati menetlust juhtumis, kus Lääne-Nigula vallas petsid seni tuvastamata kelmid mehelt välja 215 eurot. Esialgsetel andmetel paigaldasid kelmid kannatanu arvutisse Supermo nimelise programmi ning lõid talle ettekujutuse kiirest rahalisest kasust.

Haapsalu põhikooli õpetajat tunnustati finantspettuste ennetamise eest

[caption id="attachment_470705" align="alignnone" width="1920"] Janne Rau. Foto: Juhan Hepner[/caption] Finantsinspektsiooni ja Eesti Panga rahatarkuse seminaril peetud töötoast innustust saanud Haapsalu põhikooli õpetaja Janne Rau viis finantspettuste ennetamise teema enam kui 130 Haapsalu kooliõpilaseni ning nende kaudu ligi 100 pereni. Õpetaja praktiline lähenemine näitas, et koolis teadlikkuse tõstmine aitab ennetada pettusi kogu ühiskonnas. Finantsinspektsioon korraldas koostöös politsei- ja piirivalveametiga veebruaris õpetajate seminari pettuste teemalise töötoaga, mille viis läbi politseikapten Maarja Punak. Töötoas analüüsiti koos õpetajatega erinevaid pettuseid ning selle jät

Petturite vastu aitab tähelepanelikkus ja madal limiit

[caption id="attachment_445773" align="alignnone" width="1709"] Kollaaž Tiina Kelviste.[/caption] Ei möödu nädalatki, kui keegi mõnes Eesti paigas oma sääste kelmidele ei kaotaks. Ilmselt on kelmide ohvreid rohkemgi, sest kaugeltki kõik petta saanud ei pöördu politseisse. „Kelmide õnge minnakse sellepärast, et õnge minna on lihtne,” ütles Haapsalu politseiuurija Raido Laupa. Enamasti on ohvrid takkajärele tunnistanud, et nad poleks kunagi uskunud, et see võib nendega juhtuda. Kuid ajal, mil petturid nendega suhtlevad, inimesed nii ei mõtle. Laupa on Haapsalu politseiuurijatest see, kes tegeleb internetikelmustega, ja tal on endalgi huvi aru saada, kuidas inimestel nahk üle kõrvade tõmmatakse. Internetikelmuste uurimine on tunduvalt keerulisem kui tavakelmuste uurimine – põhjuseks pettuste taga olev spetsiifiline

Petturid said ohvrilt üle 25 500 euro

Politsei sai teate, et ajavahemikul 26. veebruar kuni 1. märts helistas Läänemaal naisele seni tuvastamata vene keelt kõnelev naine väitega, et talle on pakk, kuid vajatakse tema andmeid. Mõni minut hiljem helistas seni tundmata teine vene

Läänlane kaotas kelmidele üle 11 000 euro

[caption id="attachment_423880" align="alignnone" width="1280"]