Möödunud nädalal kirjutas Heino Tamm Lääne Elus, et Haapsalu linnavalitsus teenib Linnamajanduse ASi kaudu koduomanike arvel liiga palju kasumit. Aselinnapea Peeter Vikman vaidleb vastu.
Kaheksanda augusti Lääne Elus ilmunud Haapsalu endise elamuhaldusettevõtte juhi Heino Tamme kirjutis „Korterireformiga ühele poole” sisaldas hulganisti valeväiteid ja ebakompetentset infot ning võib lehelugejaid juhtida ekslikele järeldustele Haapsalu linna elamuhalduse kohta. Seepärast pean vajalikuks kirjutada selgitusi korteriomanikele.
Eesti riik ei ole kunagi teinud korterireformi. Kirjutaja on ilmselt silmas pidanud omandireformi, mille käigus nn kollaste kaartide eest oli võimalik erastada oma korter, maatükk või need lihtsalt rahaks vahetada. Ilmselgelt ei osatud selle reformi ajal kõike ette näha, sh praegust olukorda. Toonased täisjõus tööinimesed said erastatud korterite omanikeks. Korterid, mida erastati, olid parajad perega elamiseks. Nüüd on lapsed kodust läinud ja võib–olla kaasagi kõrvalt kadunud ning nii elatakse suures korteris, mille kulud on suured.
Paljud toonastest tööinimestest peavad juba pensionipõlve ning üha kallimate teenuste ja energia eest tasumine võtab enamiku sissetulekust. Nii võib tunduda, et omaaegne õnn omanikuks saada on muutunud koormavaks ja üle jõu käivaks kohustuseks.
Päevade sisuks ja omaette eesmärgiks saab kokkuhoid eluasemekuludelt. Igapäevase kokkuhoiu kiuste aga kasvavad kommunaalteenuste arved ikkagi. Kergesti võib pahameele objektiks saada kommunaalteenuste arve esitaja ehk haldusfirma. Igasugused populistlikud väited, et haldusfirmad rikastuvad vaeste inimeste arvel neile asjatuid kulutusi kaela sokutades, leiavad head kõlapinda. Kas asi on ikka nii?
Paljud korteriomanikud ei ole aru saanud, et peale korteri on neil kortermajas ka ühiselt valitsetav kaasomand.
Tekib arusaam: oma korteris olen ise peremees ja teen, mis tahan. Siis eemaldatakse omavoliliselt vaheseinu, ehitatakse ümber veetorustikku, küttesüsteemi või ventilatsiooni. Asendatakse aknaid ja korterite välisuksi. Seaduse mõistes on aga hoone — kortermaja tervikuna — välispiirded vaheseinad, tehnosüsteemid (elekter, vesi, küttesüsteem, ventilatsioon) ja nende juurde kuuluvad osad kaasomand.
Põhimõtteliselt on kaasomand ka korterite välisuksed, aknad, WC–potid, vannid, segistid ja elektripaigaldised. Seadusandja mõtte järgi on igasugune kaasomandisse puutuva üle otsustamine kõigi korteriomanike ühine vastutus. Praktikas ei kujutaks me muidugi ette, et WC–poti vahetuseks peaks enamiku majaelanike heakskiidu saama. Küll võiks see olla aga akendel ja korteri välisustel.
Kaasomandi valitsemine on ainult üks põhjus, miks on kortermajale hea majavalitseja, näiteks haldusteenust pakkuv ettevõte.
Linnas kehtivad kinnistu kohta heakorranõuded, mida peavad kaasomanikud ühiselt täitma. Enamik kortermaju on kinnistu heakorra eest hoolitsemise tellinud mõnelt haldusteenuse pakkujalt, mis tagab hoolduse kindla taseme ning võimaluse esitada pretensioone, kui hooldus pole oodatud tasemel.
Võrguettevõtted (vee–, elektri–, kütte–) on üldjuhul sõlminud liitumislepingud kinnistuga ja vaatavad kortermaja kui tervikut.
Korteriomanike ühine vastutus on võrguteenuste eest tasumise tagamine. Tavapäraselt jagatakse kulud korteriomanike vahel kokkuleppe kohaselt. Tavaliselt tehakse seda põrandapinna ruutmeetri alusel, millega tasutakse kaudselt ka keldrite ja trepikodade kütte, valgustuse ja muu eest. Kulude jagamine ja arvete esitamine on korteriomanike ühisel otsusel tihti usaldatud haldusteenust pakkuvale ettevõttele.
Peale selle on ka ühine kohustus kiiresti kõrvaldada torustikurikked. Haldusfirma pakub selleks ööpäevaringset avariiteenust.
Hea peremees mõtleb oma vara kindlustamisele. Kaasomand tuleb kindlustada ühiselt. Ka seda on mõistlik teha haldusfirma kaudu, kellel on selleks kogemusi ja ilmselt soodsamad hinnad kui üksikpakkumisi võttes.
Seadus paneb ka omanikele kohustuse oma vara eest hoolitseda ja hoida maja tehnosüsteemid töökorras, välimus korrektne ning teha vajadusel jooksvat ja kapitaalremonti. Korteris remonditegemine on iga korteriomaniku oma valik, kuid ühisomandi korrashoid on seadusega pandud kohustus. Haldusfirmadel ja mõnel ühistul on selleks remondifond, millest rahastatakse korralisi ja erakorralisi remondi– ja hooldustöid.
Nagu eelnimetatust näha, on korteriomanikul terve hulk kohustusi, mis esialgu silma ei hakkagi ja mis kajastuvad korteriomanikule saadetud kuuarve ridadel. Arve tundub suur vaid siis, kui ei süvene, millele kogutud raha kulub ja milliseid teenuseid selle eest saab.
Eespool nimetatu puudutab kõiki korteriomanikke, pole vahet, kas nad tegutsevad ühistuna või mitte.
Kortermajade haldus on tavaline vabalt turul pakutav ja ostetav teenus. Haapsalus on valik täiesti olemas ja rääkida teenusepakkujalt teenuse ostmise sunnist ei ole aus.
Mul on alust uskuda, et Haapsalu Linnamajanduse ASi pakutav kortermajade haldusteenus on väga hea, läbipaistev ja selge kõigile korteriomanikele, kes oma kohustusi omanikena täidavad kas või kõige elementaarsemal moel, osaledes maja üldkoosolekul.
Haapsalu linnale kuuluva ettevõtte eesmärk ei ole mitte korteriomanike arvel kasumit teenida, vaid olla usaldusväärne partner linnaelanikele nende eluasemete haldamisel. Heal koostööl põhineb ka see, et paljud majad on teinud läbi projekteerimise ja korraldavad maja soojustamist ning välisilme korrastamist. Rahastamisel kasutatakse pangalaenu ja paljudel juhtudel oli abi ka nüüdseks lõppenud KREDEXi toetusest.
Peeter Vikman,
Haapsalu aselinnapea
Ajalugu
* 26. septembril 1991 sai Haapsalu omavalitsusliku staatuse.
* 15. oktoobril 1991 otsustati munitsipaliseerida Haapsalu Elamute Ekspluatatsiooni Valitsus (rahvasuus majavalitsus).
* 1. oktoobril 1992 moodustati munitsipaalettevõtted Haapsalu Elamuvalitsus, Haapsalu Haljastus ja Haapsalu Elamuremont.
* 3. augustil 1993 lõpetati Haapsalu Elamuremondi tegevus.
* 1. veebruaril 1994 reorganiseeriti Haapsalu Elamuvalitsus Haapsalu Linnavarade Ametiks.
* 15. detsembril 1995 otsustati munitsipaalettevõtted kujundada ümber aktsiaseltsideks.
* 30. mail 1997 sai munitsipaalettevõttest aktsiaselts Haapsalu Haljastus.
* 27. juunil 1997 otsustati ümber kujundada munitsipaalettevõte Haapsalu Linnavaraamet Haapsalu linnaasutuseks.
* 28. veebruaril 2003 muudeti ASi Haapsalu Haljastus põhikirja ja ettevõte sai uue nime Haapsalu Linnamajanduse aktsiaselts, mille üks tegevusala oli elamute ja elamumajanduse haldamine.
loe eelnevaid komme. osad tahavad ‘odavat’ haldust. ei tea kelle arvelt?
kui linnafirma pakub kellelegi teenust alla turuhinna siis peab keegi selle kinni maksma.
Kust sa võtad, et alla turuhinna? Linnafirma sahkerdas laenuga ja ostis linnavalitsuselt Lihula mnt 3 maja. Mis sa arvad, kes selle laenu kinni peab nüüd maksma? Ega sa arva, et see võlakoorem jääb maja rentnike kanda? Ja kes on rentnikud? Vikman võiks rääkida asjadest õigete nimedega, mitte susserdama.
Mida peale maksma? Jutt käib ühistu juhtimisest, mis oleks eelkirjutaja arvates sobilik rohkem noorematele ehk.
ja kas teised linnaelanikud peavad siis neile peale maksma? õnneks on nõukogude võim lõppenud.
sama tark kui Linnamajanduse ametnikud, kes ülbelt ütlevad, minge siis ära, teades, et nendest vaestest pensionäridest suurtes majades asjaajajaid ei ole.See nõuab ikka nooremat ja tegusamat inimest.
vaesed ja penskarid valivad teise haldusfirma või haldavad ise. kohustust linnafirma klient olla pole.
võib ju kallis olla aga samas võiks ka Linnavalitsus kursis olla, et nendes majades ei ela rikkad , vaid ikka vaesem rahvas ja pensionärid, kelle pealt niisugust kasumit ja selliseid palku teenida pole küll normaalne.
Jah,kes oli enne vaesem,see on nüüd veel vaesem.
suht asjatundmatud kommentaarid. ise olete vabatahtlikult HLM ASi oma maja haldajaks valinud. hallake ise või võtke teine firma. kes keelab?
See, et HLM kuulub linnale, ei tähenda, et see peaks teenust alla turuhinna myyma ehk siis teised linnaelanikud peaksid teie soovitava “odava” halduse kinni maksma. Äriühingu eesmärk on teenida kasumit.
No aga kes keelab majal ühistu teha ja ise haldusasjadega tegeleda? Tehke ühistu ja ostke vajalikud teenused mujalt sisse!