0

Variku–Nõva rattasõit – oht värske õhu mürgituseks

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Meenutus eelmise aasta Variku–Nõva rattasõidult, kui sõidurõõmu jagus igas vanuses ja igal tasemel rattasõbrale. Foto: erakogu
Meenutus eelmise aasta Variku–Nõva rattasõidult, kui sõidurõõmu jagus igas vanuses ja igal tasemel rattasõbrale. Foto: erakogu

20. juulil kutsuvad spordiklubi Nõva ja Variku külaselts nii ratta- kui ka loodushuvilisi Rakser Rannarootsi sarja kolmandale etapile – Variku–Nõva rattasõidule. Rada on võrreldes eelmise aastaga muutunud ja rõhutab rohkem Nõva valla rikkust – osoonirikast männimetsa.

Lisaks metsale on ka mererand ja puhas liiv need, mis muudavad Nõva valla üheks eelistatumaks suve ja puhkuse veetmise paigaks Eestis. Randa võiks minna aga alles pärast rattasõitu, mis kulgeb Läänemaa Suursoo maastikukaitsealal asuvatel Variku ja Hindaste küla maadel. Tavaline loodusesõber saab imetleda võrratut männimetsa, teadjam inimene võib kaitsealal leida ka haruldasi taimeliike nagu nõmm-, raba- ja madal luga, koldjas selaginell või tume nokkhein. Võib kohata ka mitut inimpelglikku looma – hunti, ilvest, karu, saarmast, kärpi ja nirki.

Võib juhtuda nagu kultusfilmis “Mehed ei nuta”, kus Sulev Nõmmiku kehastatud professor värskest õhust teadvuse kaotab. Seetõttu ongi parem minna loodusesse hulgakesi – koos rattaseltskonnaga, kes on koos sõidetud aastate jooksul sõpradeks saanud ja valmis teisi alati aitama.

Ka Nõva valla inimeste tegemised väärivad tunnustavat tähelepanu. Ääremaa raskustele vaatamata on Variku külaselts paljuga hakkama saanud ja elu sealkandis kestab edasi. Parim näide tegusast seltsielust on ratturite seekordne kogunemiskoht – täielikult uue näo saanud Variku külaplats. Renoveerimisega alustati 2008, tänaseks on korrastatud kiik, ehitatud võrkpalliväljak, lipuväljak, käimlad ja möödunud aastal ka uhke seltsimaja.

Täpselt kell 12 stardime külaplatsilt ja liigume mööda kruusateed Nõva poole. Peagi keerame järsult vasakule metsateele, mille äärde jääb Kürema kivikülv. Kel hiljem aega, võiks otsida suurt Kürema männikivi, mille ümbermõõt on 19,5 m. Kivi teeb eriliseks selle otsas kasvav mänd. Metsast väljudes avaneb pärandkooslusena endine kolhoosimaastik, millel domineerivad Põlendmaa rapsipõllud. Säilinud on ka endise Nõva kolhoosi Nurme laudad. Mööda külavaheteed Hindaste külla jõudes saab vajadusel joogipunktis janu kustutada. Hindaste vanas veskis jahvatati jahu veel eelmise sajandi 50ndatel aastatel.

Veel mõned kilomeetrid ja olemegi tagasi tegusas Variku külas. Luureandmed kinnitavad, et lahke külarahvas kavatseb koostöös Maag Lihatööstusega pakkuda osavõtnutele sooja suppi Rannarootsi maitse järgi.

Aare Vaalma

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
wpDiscuz