3

Salajõe rahvas pelgab uut turbakaevandust

Riina Tobias

Riina Tobias

riina.tobias@gmail.com

Kohalik elanik Mare Urbas ütles, et lodu ei garanteeri midagi. Puhastatagu tootmisvett palju tahes, turbaheljum satub kaevudesse suurvee ajal. Foto: Helen Viispert
Kohalik elanik Mare Urbas ütles, et lodu ei garanteeri midagi. Puhastatagu tootmisvett palju tahes, turbaheljum satub kaevudesse suurvee ajal. Foto: Helen Viispert

Salajõe piirkonna veeanalüüsid näitasid, et turbaheljumit vees ei ole, seega pole kaevandaja ja keskkonnaameti sõnul põhjendatud elanike kahtlus, et kaevandus on rikkunud piirkonna kaevud.

Analüüside järgi on vees küll ülemäära rauda, aga seda ei põhjusta turbakaevandus.

Rauda ja peenikest liiva leiti ka veefiltritelt. Turvast analüüsid ei tuvastanud, ütles hüdrogeoloog Hedi Schwede.

Salajõe vee värvus on pruun ja veekvaliteet kesine, heljumi sisaldus Salajões aga on looduslik taust, lisas ta.

Kaevude ja Salajõe vett uuriti, sest arendaja soovib turbakaevandust laiendada.

Inimesed on mures

Salajõe elanikud on veendunud, et kümmekond aastat tagasi rikkus nende kaevud just toona kasutusele võetud uus turbatootmisala. Nüüd kardavad nad, et järjekordne laienemine teeb olukorra hullemaks.

Uue kaevandusala keskkonnamõju hindamise avalikul arutelul sügisel oli inimestel nii palju kaebusi, et arendaja tellis kaevude ja Salajõe veekvaliteedi seire. Esimesed proovid võeti mais.

Läinud nädalal tutvustati uuringu tulemusi Orul kohalikele, keda oli tulnud kümmekond, emotsionaalne koosolek kestis kaks tundi.

Keskkonnaspetsialist Aadu Niidas inseneribüroost Steiger ütles, et veeproovide tulemused lisati keskkonnamõju hindamise aruandele. Ka lisati aruandele soovitus tootmisvesi settebasseinist suunata puhastuslodusse, mis teeks tootmisvee veelgi puhtamaks.

Tõde näitab suurvesi

Kohalik elanik Mare Urbas ütles, et lodu ei garanteeri midagi. Puhastatagu tootmisvett palju tahes, turbaheljum satub kaevudesse suurvee ajal. Just suurvesi toob kaevudesse ja Salajõkke kaevandamise ajal õhku paiskunud ja maastikule langenud turbatolmu.

Turvas võib kaevudesse sattuda ka uutest avanenud karstilõhedest. „Me ei väida, et kaevanduse tootmisvesi on reostunud, aga kaevandus ei sobi karstialale,” sõnas Urbas.

Urbase sõnul halvenes vee kvaliteet drastiliselt kümme aastat tagasi, kui avati uus turbatootmisala Tui rabas. Heljumi hulk on veelgi suurenenud viimasel paaril–kolmel aastal.

Urbase sõnul ei saa mais võetud veeproovid midagi näidata, sest suurvesi oli selleks ajaks taganenud. „Kui oleksite võtnud proovid aprillis, siis oleks tulemused olnud teistsugused,” sõnas Urbas.

Ka esitas Urbas küsimuse, miks uuriti vaid 7 puurkaevu, mitte salvkaeve, ning talle jäi arusaamatuks, mille järgi valiti veeproovide võtmise kohad. Novembris koostasid kohalikud elanikud nimekirja 25 reostunud kaevust Salajõe, Vedra ja Ingküla külas.

Inseneribüroo Steiger direktori Meelis Peetrise sõnul ei piirduta vaid maikuiste proovidega, vaid uued proovid võetakse augustis ja novembris.

„Teatage meile, kui on suurvesi. Me tuleme täpselt siis, kui ütlete, et on kõige halvem vesi, ja ärge sel ajal vahetage filtrit,” lubas Peetris.

Peetris kinnitas, et Steigeri huvides ei ole tulemusi kallutada ja alusetu on elanike kahtlus, nagu oleks proove nimme võetud valel ajal valest kohast.

Heljum jõesängist

Salvkaeve ei uuritud Peetrise sõnul sellepärast, et nende vee puhtust ei ole kaevandajal võimalik tagada.

„Kindel vesi tuleb puurkaevust,” sõnas Peetris.

Tolmu kohta ütles Peetris, et ei tahaks uskuda, et kaevud reostab õhus olnud turbatolm.

Sedasama arvas ka Tootsi Turba ressursijuht Tiit Saarmets. „Tolmu ülekanne metsa alla on pseudoprobleem. Tolmu osa on väga väike,” sõnas ta. Sete tulevat pigem Salajõest, mis voolab ise turbases sängis.

Saarmetsa sõnul ei reosta turbakaevandamine Salajõe elanike kaeve. „Meie võime tootmisvee ka destilleerida või kaevandamise üldse lõpetada, teie olukord sellest ei muutu,” ütles Saarmets.

Kohalike elanike küsimusele, miks tekkis sete just siis, kui võeti kasutusele uus tootmisala, ei osanud ta vastata.


Uut kaevandusluba ei pruugi tulla

Keskkonnaameti veespetsialist Anu Saue ütles, et seda, mis on juhtunud, oli see siis mis tahes, ei saa keegi heaks teha. „Karstilõhesid läbi pesta ei ole võimalik,” nentis ta.

Saue sõnul ei saa võetud proovide põhjal väita, et vett reostaks kaevandus, ka pole tal põhjust labori analüüsides kahelda. Võimalik on uurida, kas kaevud on nõuetekohased, puurkaevu eluiga on 25 aastat, võib teha ka tolmu–uuringuid, aga see kõik on kallis.

Võimalik on uurida, mis on veega lahti: kui seal ei ole turvast, siis uurida, mis seal on.

Teoreetiliselt oleks võimalik rajada Salajõe piirkonda ka oma eraldi veesüsteem.

Kohalikule omavalitsusele käivad sellised uuringud ja ehitus selgelt üle jõu, kaevandaja huvides aga ei ole neid teha. „On loomulik, et arendaja laseb teha analüüse turbaheljumi asjus,” sõnas Saue.

Tui raba kaevandusala vee erikasutusluba lõpeb sel aastal. Oru vallavanem Arno Kelnik avaldas kahtlust, kas selleks ajaks moodustatud Lääne–Nigula vald on uuega üldse nõus. „Veeprobleem on tõsine ja pärsib piirkonna arengut. Inimesed lahkuvad, uusi juurde ei tule,” sõnas Kelnik.

Niibi rabas kaevandatakse turvast 99 hektaril, Tui rabas 84 hektaril. Uus taotletav kaevandusala on 174 ha. Tiit Saarmetsa sõnul on uus ala ettevõttele hädavajalik. Kaevandusluba taotletakse 35 aastaks.

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid, vajutades lipukese ikooni.

Kommenteeri

avatar
Paraku
Paraku

peab täielikult nõustuma eelkõnelejaga.Turvast on nüüd meilt välja veetud omajagu ja ärimeeste kasumimarginaalid kantmeetri pealt on olnud ikka üüratud.
Ei teagi millal see õieti juhtus,aga mingist hetkest on asjad läinud nii,et armastame raha rohkem kui oma emakest maad…ja siis ei ole lõpuks ei maad ega raha.

En.
En.
Salajõel toimuv on ehe näide Eesti tulevikust. Mida tühjemaks jääb püsiasukatest maa, seda enam võtavad võimust röövmajandajad. Kujutage korraks ette, et praegusi protestijaid poleks! Mitte üksnes turvas, vaid kõik, mida maa vähegi sisaldab roogitakse Eestist armutult välja. Kusjuurs üllatus-üllatus! – võtta polegi nii vähe, et võiksime rääkida: “Kes seda Eestit ikka niiväga tahab, meil pole maavarasidki”. On ikka küll! Siin turvas, seal paas, kolmandas kohas liiv, neljandas fosforiit. Samas maailma mastaabis kõige väärtuslikumale maavarale – puhta vee varudele – sülitame, st. otsime põhjendusi, miks vee kvaliteediga riskimist mitte lõpetada. Veider rahvas… Mis puutub sellesse, et kaevuvesi peakski nagu 25 aasta… Loe rohkem »
Tont.
Tont.

Aga tegelikult võiks uus turbaraba siiski tulla. Sest siis saavad tööd nii turba töötlejad kui tuletõrjujad. Eriti viimased….

wpDiscuz