Avakülg Tags Salajõe

Silt: Salajõe

Kekkilä nõustus külaseltsi tingimustega

[caption id="attachment_293381" align="aligncenter" width="2000"] Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas näitab kollakaspruuni kaevuvett. Urmas Lauri[/caption] Turbatootmisettevõte Kekkilä nõustus kaevandusloa saamise nimel Salajõe külaseltsi seatud lisatingimustega. Salajõe külaselts nõudis Kekkilält 100–150 meetri sügavuste kaevude puurimist ja veevärgi rajamist, sest senine turbakaevandamine on elanike sõnul rikkunud nende kaevuvee. Selts on uue kaevandusega nõus vaid siis, kui luba antakse kümneks, mitte 30 aastaks, nagu Kekkiklä on tahtnud. Kekkilä Eesti juhatuse liige Raoul Johanson ütles Lääne Elule eile, et ettevõte on nende tingimustega nõus.

Selts seadis turbakaevandajale uued tingimused

[caption id="attachment_293381" align="alignnone" width="2000"] Salajõe külaseltsi juhatuse liige Mare Urbas näitab kollakaspruuni kaevuvett. Urmas Lauri[/caption] Kui Kekkilä Salajõe külaseltsi tingimused täidab, lubab Lääne-Nigula vald Niibi rabas turbakaevandust laiendada. Külaseltsi nõudel peab Kekkilä rajama Salajõele viis-kuus 100-160 meetri sügavust kaevu, mis läheksid maksma umbkaudu 15 000 eurot, ja veetorustiku majapidamistesse. Kaevandama ei tohi turbatootja aga hakata enne, kui kaevud on valmis ja on selge, et sealt tuleb puhast vett.  Kekkilä taotletud 30 aasta asemel lubaks selts kaevandada kümme aastat. Seejärel tuleks hinnata, kuidas on kaevandamine Salajõel mõjunud.

Eesti Gaas kaalub Läänemaale päikesepargi rajamist

[caption id="attachment_292037" align="alignnone" width="1134"] Päikesejaan Pullapääl. Foto: Arvo Tarmula[/caption] Eesti Gaas on välja valinud kinnistu Läänemaal Salajõe külas, kuhu rajada päikesepark. Lääne-Nigula vallavalitsus hakkab järgmise nädala alguses arutama, millistel tingimustel seda teha saaks.

Keskkonnaamet lükkas Kekkilä kaevandusloa tagasi

[caption id="attachment_288827" align="aligncenter" width="1760"] salajõe küla elaniku ain Urbase salvkaevu vesi on viimasel ajal hakanud paranema, aga on hirm, et uue kaevanduse rajamine
võiks selle taas rikkuda. Foto: Urmas Lauri[/caption] Keskkonnaamet põhjendab keeldumist sellega, et Lääne-Nigula vallavolikogu ei olnud üle kahe aasta tagasi turbakaevanduse laiendamisega nõus. Ühtegi teist põhjust amet ei nimeta, kuigi Salajõe piirkonna kaevud on setet täis ja kohalikud elanikud süüdistavad selles turbakaevandust. Lääne-Nigula volikogu ei nõustunud 2017. aasta märtsis kaevanduse laiendamisega, nõudes täiendavaid uuringuid, sest turba kaevandamine on rikkunud Salajõe elanike kaevuvee. Nüüd on uuringud tehtud, kuid amet toetub keeldumisel samale otsusele. Ohtu keskkonnale amet jätkuvalt ei tunnista ega näe. Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Martin Nurme selgitab keeldumisotsuses, et kohalik omavalitsus pole ametile teatanud, et nad oleks oma 2017. aastal tehtud otsust muutnud. Nurme sõnul ei ole keskkonnaametil sel juhul õigust kaevandusloa andmist isegi kaaluda. Lääne-Nigula vallavanem Mikk Lõhmus ütles eile Lääne Elule, et ei ole keeldumisotsust veel lugenud ega oska seisukohta võtta. „Oleneb, mis põhjused seal on,” ütles Lõhmus.

Andrus Karnau: Salajõe rahva võitlus

Ivo Pilving: loodan, et kohalikud omavalitsused saavad julgust juurde

[caption id="attachment_285920" align="alignnone" width="2000"] Kekkilä ja Lääne-Nigula vallavalitsuse vaidlust lahendas Tartus riigikohus koosseisus Heiki Loot (vasakult), Ivo Pilving ja Jüri Põld. Foto Andrus Karnau[/caption] Riigikohus otsustas sel kolmapäeval, et Lääne-Nigula vallavolikogul oli õigus keelduda turbatootja Kekkiläle uue kaevandusloa andmisest. Riigikohtunik Ivo Pilving, miks andis riigikohus Lääne-Nigula vallale õiguse hoolimata sellest, et ükski uuring ei tõesta, et just turbakaevandus on rikkunud Salajõe kaevuvee? Uuring ei tõesta ka vastupidist – et kaevandamine üldse ei mõjuta põhjavett.Vaidluse põhiküsimus oli, kas vald võib nõusoleku andmisest keelduda. Seadus selle võimaluse annab – vallal ei ole kohustust kaevandamisega tingimata nõus olla ja tegemist ei olnud meelevaldse või pahatahtliku keeldumisega.

Salajõe külaselts otsib õiguskantslerilt abi

[caption id="attachment_246280" align="alignnone" width="900"] Salajõe külaseltsi esimees Mare Urbas. Foto arhiiv[/caption] Salajõe külaseltsi esimees Mare Urbas pöördub õiguskantsleri poole, et pärida aru riigikohtu istungil kõlanud väidete paikapidavuse kohta. 19. juunil arutas riigikohus turbatootja Kekkilä kaebust Lääne-Nigula vallavolikogu otsuse peale, millega viimane keeldus kaevandusloa andmisest Niibi rabas. Istungil ütles keskkonnaameti jurist Signe Lehtme, et Salajõe külade kaevuveele ei kehti joogivee normid. „Jurist väitis, et normid kehtivad ainult ühisveevärgi joogiveele,” ütles Urbas.

Kuivaks jäänud Salajões hukkusid vähid

Pikalt kestnud põua tõttu kuivas osa Salajõest ja vähemalt osa jões elanud vähke sai hukka. „Salajõgi oli keskjooksul, üleval pool karstilehtreid ja Vedra külas asuva silla juures vähemalt nädal aega täiesti kuiv,” ütles Salajõe külaseltsi liige Mare Urbas, kes on elanud sealkandis 70 aastat ja sellist jõe kuivamist ei mäleta. „Minust vanemadki inimesed ei mäleta,” lisas ta. Ülesvoolu oli jõevesi küll veidi sügavam, kuid seisev. Alamjooksul voolas siiski jõkke veidi vett madalamal asuvatest allikatest.