Moekunstnik Kristina Viirpalu otsib Läänemaalt väga häid kudujaid ja tikkijaid, kes suudavad kunstniku ette antud mudelite järgi kududa pitsilisi kleite, mis lähevad kaubaks peamiselt välismaal.
„Otsin just Läänemaalt, sest nemad valdavad tehnikat,” ütles Kristina Viirpalu, kes on abikaasa kaudu Läänemaaga seotud.
Viirpalu eesmärk on laiendada oma tegevust välisturgudele. Et töö maht on suur, on vaja tellimuste täitmiseks lisatööjõudu.
Inimesed, kes hakkavad näidismudelite järgi Haapsalu sallimustrilisi pitskleite kuduma, peavad olema väga professionaalsed, ütles Viirpalu. Kleidi kudumine on tema sõnul palju keerulisem kui salli kudumine — vaja on kasvatada ja kahandada, et aga asi mustrisse jookseks.
Kootud pitskleite ostavad Viirpalu sõnul peamiselt noored inimesed. Tema toodangut müüakse Londonis, Soomes, Venemaal jm, vähesel määral ka Eestis. Kleidid tehakse tellimise peale. Viirpalu disainitud kleiti on kandnud Eesti Vabariigi aastapäevavastuvõtul ka Evelin Ilves.
„Tundus, et see on kasutamata jäänud potentsiaal,” ütles pitsikudumist moderniseerides uue glamuurse trendi loonud Kirstina Viirpalu. „See on ju imeline käsitöö!”
Läänemaalt võiks saada vähemalt viis kudujat, lootis Viirpalu, kuid lisas, et nad peavad olema väga head.
Ei usu, et sellistest summadest juttu tuleb.
Arvata on.
Tuhat eurot puhtalt kätte lihtsamat sorti kleidi pealt, alla selle ei mängi välja. See on täisaegne töö.
Head saab ainult hea raha eest. Väga head väga hea raha eest.
See on täitsa tõsi. Ühe kleidi kudumine on väga mahukas töö aga samas ka väga nauditav töö. Seega, endale ajaviiteks võib neid suisa mitmeid teha.
Heegeldan ja koon ka vähesel määral,aga oma lõbuks kingitusteks.Seda teevad paljud minuealised.See potentsiaal on jäänud sellepärast kasutamata, et pitskudumid on väga aeganõudev töö ja leiba sellega ei teeni ja kodukulusid ei kata.Väärtushinnangud rahas käsitöö ja elatiseteenimise vahel on liiga suur.See ongi probleemiks.