Läänemaalt leitud šaakalite saatuse otsustab geeniuuring, mille tulemustest sõltub pole senini selge, kas tegemist on Eesti faunasse loomulikul teel lisandunud uue liigiga või tuleb loomad ohtliku võõrliigi esindajatena loodusest välja püüda, kirjutab Eesti Päevaleht.
Keskkonnaameti Hiiu–Saare–Lääne regiooni juht Kaja Lotman ütles, et šaakalite saatuse üle otsustamiseks on parasjagu käimas intensiivsed läbirääkimised nii Eesti teadlaste ja huvigruppidega kui ka Euroopa šaakalite uurijate ja ka rahvusvahelise looduskaitseorganisatsiooni IUCNi võõrliikide töörühmaga. „Kõik on praegu arvamusel, et enne otsustamist tuleks ära oodata šaakalite DNA-analüüside tulemused,” sõnas Lotman.
Šaakalite DNA-analüüsidega seotud keskkonnateabe keskuse ulukiseireosakonna juht Peep Männil rääkis, et geeniuuringust peaks selguma, kas loomad on pärit lähematest – näiteks Ukraina või Moldova – populatsioonidest või kaugematest teadaolevatest asurkondadest. „Kui tuleb välja, et nad on pärit kaugemalt, siis on kahtlane, et nad looduslikult siia jõudsid,” viitas Männil. Sellisel juhul võib šaakalid meil võõrliigiks tunnistada.
Praegu on asjatundjate arvamused jagunendu kaheks: kui Eesti zooloogid on seda meelt, et šaakalid on Läänemaal ikkagi kuidagi inimese kaasabil kanda kinnitanud, siis šaakalite levikoridoride uurijad Euroopas usuvad, et loomad võisid siiski vabalt ka looduslikult siia kanti jõuda.