Eesti rootsikeelsed kohanimed on kadumas

Andrus Karnau

andrus.karnau@le.ee

Soome suurimas rootsikeelses ajalehes Hufvudstadsbladet kirjutab Mikael Sjövall kohanimede kasutamisest eri keeltes Rootsi näitel. Üldiselt on levinud põhimõte, et kui kohanimi on keeles juurdunud, siis tuleb kasutada seda, mitte originaalnimekuju. Seda põhimõtete toetab ka Rootsi keelenõukogu, kuid kummalisel kombel ei kehti see osade rootsi keeles kasutatavate Eesti kohanimede puhul.

Nii on uudisteagentuur TT võtnud kasutusele põhimõtte, et Eesti pealinn pole rootsi keeles enam Reval, Tartu Dorpat ja Haapsalu Hapsal. Küll aga kasutatakse saarte puhul endiselt Saaremaa asemel Öseli, Naissaare asemel Nargöt jne.

Sjövalli hinnangul meenutab see 1930. aastate eesti ultranatsionalistide katset juurida kollektiivsest mälust välja rootsikeelsed kohanimed.

„Tagantjärele võib öelda, et Eesti äärmusnatsionalistide püüdlused on korda läinud, seda Stockholmi keelenõukogu heatahtlikul kaasabil,” kirjutas Sjövall.

Kommenteeri
Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt ja nende sisu ei ole muudetud. Seega ei pruugi kommentaariumis tehtud avaldused ühtida toimetuse seisukohtadega. Lääne Elul on õigus ebasobilikud kommentaarid kustutada.
Teavita mind
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
View all comments
kaeramari
10 aastat tagasi
no kurat
10 aastat tagasi

rootsi kunn tuleb mölisema meie kohanimede üle.. lükka tilli oma maal, aga mitte siin.

Heh
10 aastat tagasi

Võinuks ju lingi ka artiklisse panna